Lühiuudised
Kaubad kokku kallinesid veebruaris 3,3 protsenti, sealhulgas toidukaubad 4,7 ja tööstuskaubad 0,9 protsenti.
Teenused kallinesid veebruaris 3,4 protsendi võrra.
Kõige rohkem kallinesid veebruaris liha ja kala -- 9,1 protsenti -- ning kulutused tervishoiule -- 8,5 protsenti.
Puu- ja köögivili kallines 7,9 protsendi võrra. Jahu, jahutoodete ja tangainete hinnad tõusid 4,7 protsenti. Alkohoolsed joogid ja tubakas läksid veebruaris 4 protsenti kallimaks.
Möödunud aasta veebruariga võrreldes olid tarbekaubad ja teenused tänavu veebruaris keskmiselt 29,4 protsenti kallimad.
Administratiivselt reguleeritavad hinnad kasvasid aastaga 47,1 ja vabalt kujunevad hinnad 20,9 protsendi võrra. BNS
Läti teise mobiilsidevõrgu konkursi võitnud konsortsiumisse LatGSM kuuluva Levi & Kuto peadirektor Toomas Peek ei nõustu väitega, et konsortsiumis osalevad välisfirmad ei suuda kohalikega kokkuleppele jõuda.
Läti teedeminister Vilis Krishtopans ütles teisipäeval, et Läti võib korraldada uue konkursi, kui võitnud konsortsiumi LatGSM välisfirmad ei suuda kohalike ettevõtjatega kokkuleppele jõuda.
Peegi sõnul võib Kri?topansi avaldus olla kaotajate poolt peale sunnitud poliitiline võitlus.Krishtopans ütles, et kui tal tekivad vähimadki kahtlused selle konsortsiumi elujõulisuses, jätab ta litsentsile alla kirjutamata.
Peek märkis, et konsortsiumi elujõulisuses saab alles siis kahelda, kui see pole suutnud esitatud tingimusi täita.
Konkursikomisjon tunnistas Läti teise mobiilsidevõrgu rajamiseks korraldatud konkursi võitjaks LatGSM-i, millest 49 protsenti kuulub Luksemburgi firmale Millicom International Cellular ning mille esindaja Lätis on Eesti kapitalile kuuluv Levi & Kuto Latvija.
Oma osaluse suurendamisest konsortsiumis on huvitatud ka Levicomi grupp, kuhu kuulub Levi & Kuto.
Peegi sõnul selgub täpne aktsiate jaotus konsortsiumis 18. märtsiks. BNS
26.veebruaril kuulutas Järva maakohus ettevõtte enda avalduse põhjal välja ehitusfirma AS Walli pankroti.
Pankrotihaldur Hele Kuudi sõnul tingis firma pankroti eelkõige ehitusturu vähesus. Firma võlad ulatuvad ligikaudu 700 000 kroonini ning AS Wallile ollakse võlgu 180 000 krooni. Täpsed summad selguvad lähiajal, ütles Kuudi. Suurimaks AS Walli võlausaldajateks on Maksuamet, Pensioniamet ja Haigekassa. Firma töötajatele on palgad välja makstud ning oleks hästi, kui firma varade müügist suudetakse välja maksta ka töötajate vallandustoetused, lisas ta. 7.märtsil toimus esimene AS Walli vallasvarade müük, kus ostusoove ei laekunud. Järgmine vallasvarade müük on kavas korraldada 26.märtsil, lisas Kuudi. ÄP
Alates märtsist hakkas kehtima väärismetallide, vääriskivide ja nendest valmistatud esemete Eesti tolliterritooriumile sisse- ja sealt väljaveo uus kord.
Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna tolli- ja aktsiisitalituse juhataja Marek Uusküla sõnas, et uus kord tõi kõige enam muudatusi muuseumidele. Varem kehtinud korra kohaselt pidid nad näitustel eksponeerimiseks mõeldud väärismetallist ja -kividest esemete toomiseks üle piiri taotlema vastava tegevuslitsentsi. Samas anti aga litsentse välja vaid neile, kes tegelevad väärismetallist ja -kividest esemete valmistamise, kokkuostu ja müümisega. Enam muuseumidelt sellist litsentsi ei nõuta.
Marek Uusküla ütles, et rohkem põhimõttelisi muudatusi ei tehtud. Kehtestatud korra lisades viidi väärismetallide, vääriskivide ja nendest valmistatud esemete koodid vastavusse 1996. aasta Eesti kaupade nomenklatuuriga. ÄP
RAS Silmet alustas puhta nioobiummetalli tarnimist Saksamaale, saates neljapäeval teele esimese autokoorma, ütles ettevõtte pressiesindaja Gunnar Isotamm.
Isotamme sõnul on see autokoorem osa Silmeti ja Baieri kontserni GfE pikaajalisest nioobiumi tarne lepingust.
Silmet on alustanud varem käest lastud nioobiumituru tagasivõitmist, märkis Isotamm.
Haruldase metalli nioobiumi taastootmist alustati Silmetis eelmise aasta lõpus ning seda on tehase ladudes ekpordi ootel suurtes kogustes, lisas ta.
Nioobiumi kasutatakse eriti vastupidavate sulamite valmistamisel.
Erastamisjääkide nimekirja kantud RAS Silmeti selle aasta eelarve on 346 miljonit krooni.
Keemiatehase eelmise aasta käive oli 105 miljonit krooni. BNS
Eesti üks suuremaid taksofirmasid AS Tulika Takso laiendab lähikuudel oma tegevust Tartus.
Tulika Takso juhatuse esimees Mati Saar ütles, et esialgu kavatseb firma alustada Tartus klientide teenindamist kümne Opeli taksoga.
Praegu teenindab Tulika Takso kliente Tallinnas ja Pärnus. BNS
Eile toimus RASi Tallinna Hotellid võlausaldajate koosolek, kus oli esindatud Hansapank 4,8 miljoni krooni suuruse võlanõudega, teatas RAS Tallinna hotellid pankrotihaldur Andres Hallmägi.
Võlanõudeid RAS Tallinna Hotellid vastu on aega esitada veel poolteist kuud, võlanõuete kaitsmine on määratud 27. maiks.
Hallmägi sõnul hakatakse ühtlasi tegelema rahandusministeeriumilt RAS Tallinna Hotellid varade tagasi võitmisega. Rahandusministeeriumile anti varad üle RASi Tallinna Hotellid likvideerimise käigus. RASi Tallinna Hotellid pankrot kuulutati Hansapanga esitatud pankrotihagi põhjal välja ligi kaks nädalat tagasi. ÄP
Täna algab Pirital vorstitoodete mess Vorst 96, millest võtab osa 11 firmat.
Rakvere lihakombinaadi peadirektori ning lihaliidu juhatuse esimehe Peeter Maspanovi sõnul ei võta sellest messist osa suured lihatööstused nagu Rakvere, vaid mess on mõeldud enesetutvustamiseks väiksematele ning vähemtuntud lihatööstustele.
Eesti lihatööstustest on messil esindatud Adavere Lihatööstus, Oskar Lihatooted, Kõrgessaare lihatööstus, AS Riina, AS Tarva Lihakarn, Balsink ning Pärnu Suitsuliha.
Vorstitoodete mess toimub tänavu juba kolmandat aastat ning selle eestvedaja on lihaliit. ÄP
Harju maakohus kuulutas eelmisel nädalal välja Eesti ainust banaaniküpsetusahju omava puuviljade hulgimüüja AS Ääsmäe Ärikeskus pankroti.
Kohus määras pankrotihalduriks Arvo Rudi.
Ääsmäe Ärikeskuse võlausaldajad peavad kahe kuu jooksul teatama oma nõuetest võlgniku vastu. Võlausaldajate esimene üldkoosolek on 29. märtsil. BNS
Eesti Panga bilansimaht kahanes veebruaris 134,7 miljoni krooni võrra ja ulatus kuu lõpuks 7,806 miljardi kroonini. Jaanuari lõpus oli keskpanga bilansimaht 7,94 miljardit krooni.
Eesti Panga teatel vähenes välisraha hulk bilansi aktivakirjel «Konventeeritav välisraha» veebruaris 122 miljoni krooni võrra. Aktivakirjet on keskpanga teatel vähendanud väärtpaberite tagatistel võetud lühiajaliste laenude (repotehingud) tagasimaksmine, hinnamuutused Saksamaa riiklike väärtpaberite turul ja vabalt vahetatava raha kursimuutused.
Samal ajal on aktivakirjet suurendanud vahetatava välisraha müük Eesti kommertspankadele ja veebruaris saadud tulud. BNS