14. märts 1996
Jaga lugu:

Ehitaja müüb hobuseid

«Kui müüa väljamaale üks hobune aastas, on hea,» teab Mutso omast kogemusest. «Kui müüa kaks hobust, on see aga väga hea,» lisab ta.

ASi Kirschbaum juhatuse esimees Mart Mutso hakkas hobuste kasvatamise, nende treenimise ja mere taha müümisega tegelema kümne aasta eest. Oma tollast huvi hobuste vastu põhjendab rõõmsameelne firmajuht majandusliku kasu lootmisega. «Minu põhimõte täna on, et firma jookseks ise, minule jääks hobikorras talupidamine ning hobusekasvatus,» räägib üle keskea kalduv mees.

Mutso kinnitab, et tema lemmikud on Eesti hobused, kellest tal on seni õnnestunud Soome müüa kaks looma. «Ma olen isamaalane ja mulle meeldib Eesti hobune, samuti kartulipuder ning sepik,» ütleb ta uhkusega.

Lisaks Eesti hobustele on entusiastlik hobusekasvataja maha kaubelnud ka ühe puhastverd Inglise ning kaks Läti ratsahobust. Mutso käe alt on läbi käinud kümmekond täkku.

Kauaaegsel Tallinna Autovedude ehitusülemal Mart Mutsol õnnestus mõne aasta eest saada osanikuks kinnisvaraprojektide arendamise ja juhtimisega tegelevas firmas Kirschbaum. Esimese suurema projektina valmis firmal mullu esinduslik kaubandus- ja büroohoone Tallinnas Magdaleena tänaval.

Kirschbaumi tegevdirektor Enn Liimets, kes Mutso hobuselembuse tõttu hoiab firma juhtimist enda õlgadel, kinnitab, et nad kavandavad Tallinnasse Tartu maantee äärde 1400 ruutmeetri suuruse büroohoone rajamist, Liivalaia tänava äärde peaks kerkima aga kaheksakorruseline üle 11 000 ruutmeetrine hoone. Aasta jooksul käib tema sõnul Kirschbaumi käest läbi 15 miljonit krooni, firma realisatsioonikäive ulatub vaid 650 000 kroonini.

Mart Mutso märgib, et ainuüksi hobuste müügist ta ära ei elaks. Põhitöö annab aga võimaluse hobustega tegelda. Seda, et hobusekasvatus ennast üldse ära ei tasu, ta ei usu. Mutsol on aga selge, et kui hobuseid kasvatada, peab täpselt teadma, kes ja millisel eesmärgil neid ostab.

Siiski lisab ta kärmelt, et tema osa on vaid hobustega seonduva finantseerimine, sisulise töö teeb ära Kirschbaumi majandusjuhataja, NSV Liidu omaaegne meister ratsutamises Jüri Käpa.

Mutso ja Jüri Käpa koostöö on seni sujunud, sest endisel ratsutajal on hobuste soetamiseks palju tutvusi, ehitajal on aga välja kujunenud ostuhuviliste võrk Soomes.

Eelmisel nädalal ostis Mutso kaks Läti mära, kellega on seotud suured lootused. Nimelt peaksid nad pärast korralikku treeningut maksma üpris soolast hinda ning nendest saab ka uusi varssasid aretada. «Ma olen isegi mõelnud, et peaks äkki paar-kolm tallimeest tööle võtma,» arutleb Mutso hobusekasvatuse laiendamise üle.

Viimase kolme aastaga on Mutso ehitusfirmasse paigutanud 200 000 krooni ja hobusekasvatusse 70 000 krooni. Sellel aastal teenib ta aktsiaseltsist Kirschbaum juba 500 000 krooni. Kui ta hobusekasvatuse peataks ja sellega seonduvad vahendid maha müüks, jääks ta ikka oma hobiga 20 000kroonisesse kasumisse.

Eesti hobusekasvatajate seltsi tegevdirektor Andres Kallaste kinnitab, et praegu tasub hobuste kasvatamine ära üksnes välismaale müügiks. «Kahjuks Eestis turg puudub, pole ka sotsiaalset nõudlust hobuste järele,» möönab ta. Kallaste lootused rajanevad sellele, et järsku hakatakse ka Eestis viie aasta pärast hobuseid ostma.

Hobusekasvatajate seltsi tegevjuhi andmetel on Eestis praegu üle 4000 hobuse, iga-aastane eksport ulatub poole tuhande peani. «Tegelikult on nii, et kui kasvatad kümmet hobust, siis üheksa tuleb müüa omahinnaga või isegi kahjumiga,» selgitab Kallaste. «Ühe eest võib saada aga head hinda.»

Mutso tunnistab, et kui Eestist võib korraliku, kuid treenimata hobuse osta 10 000 krooni eest, siis Soomes maksab sama hobune juba vähemalt 10 000 marka. «Kui võistlushobune veel korralikult välja treenida, võib Soomes tema eest saada isegi neli korda rohkem kui Eestis jalutushobust müües,» teab ta rääkida.

Andres Kallaste elukogemus ütleb, et jutud hobusekasvatamisest kui suure rentaablusega elualast on vähemalt täna bluff. «Sellised mehed nagu Mutso võivad seda teha oma kõrvalsissetuleku abil,» tunnistab ta. «Niisuguseid firmajuhte Eesti hobusekasvatus just vajabki.»

Jaga lugu:
Hetkel kuum