Eesti farmaatsiatööstus tegeleb valdavalt tablettide pakendamisega. Näiteks Põlvas moodsa ravimitehase rajanud ASi Nycomed SEFA toodangumahust moodustavad vaid 15 protsenti kohapeal valmistatud nahahooldusvahendid.
RAS Vagos tegeleb asedirektor Allan Valdmanni sõnul ainult pakendamisega, topsidesse loendab poolautomaat Inglise firmade Cox ja UK Generics ning ?veitsi firma Rivopharm tablette. Jüris USA farmaatsiafirmale Bristol-Myers Squibb kuuluva ASi GEA Eesti tehases pakendatakse GEA, Bristol-Myers Squibbi ja Prantsuse firma UPSA tablette, millest kohapeal tabletitakse 80 protsenti.
Tallinna farmaatsiatehas pakendab tablette 13 protsendi, villib ampulle 80 protsendi ning toodab kohapeal salve 7 protsendi ulatuses tootmismahust.
«Lõpp-pakendamine on samuti tootmine, sest kuni selleni on ravim piltlikult öeldes alasti, seega valgusele, õhule, mustusele ja mikroobidele eksponeeritud,» räägib Nycomed SEFA tegevdirektor Ants Nurk.
Enamik Eestis pakendatavatest tablettidest on geneerilised ehk patendijõu kaotanud ravimid. «Tööstuslikult pakitud tablettide kvaliteeti saame usaldada aga tunduvalt rohkem kui apteekides koostatud pakendeid,» lausub ravimiameti peadirektor Lembit Rägo.
«Eesti ravimiamet on Balti riikidest kindlasti kõige rangem,» kinnitab Rägo. Samas tunnistab ta, et Eesti tootjate tase pole sugugi halb.
Euroopa Liidu maades, Põhja-Ameerikas ja Austraalias aktsepteeritud, nn hea tootmise tava ehk GMP standardile vastavad Nycomed SEFA, GEA Eesti ning Vagos. Tallinna farmaatsiatehasel on vaja selle nimel veel pingutada.
Rägo sõnul pole ravimiamet seni registreerinud kõiki Tallinna farmaatsiatehases valmistatavaid ravimeid. Kuna nimetatud tehas oli kuni 1990. aastani üleliidulises alluvuses, on ettevõttes ravimidokumentatsioon puudulik. «Seepärast ei saagi me osa süste, lahuseid ja tablette registrisse kanda, pealegi on mitmed preparaadid koostiselt vananenud,» selgitab Rägo.
«Kuni ravimiseaduse jõustumiseni 1. aprillil oleme lubanud Tallinna farmaatsiatehasel registrisse mittekantud ravimeid Eestis müüa,» lisab ravimiameti peadirektor.
«Ravimiameti järeleandmatu ja range suund pole paljudele meeldinud, kuid see on olnud õige ja seda tunnustatakse maailmas,» ütleb Nycomed SEFA tegevdirektor Ants Nurk. «Kui see nii ei oleks, ei saaks me Taani toota. Taani ravimiamet tunnustab Eesti ravimiameti sertifikaate.»
Tallinna farmaatsiatehase peadirektor Priit Kivi on nõus, et tehase tootmisbaas tingib nõukogude korra ajal väljatöötatud ravimite jätkuvat tootmist. «See tähendab ühtlasi, et Venemaa suur ravimiturg teab meid ja on kogenud meie toodete kindlat kvaliteeti,» lisab Kivi.
Ta toob võrdluse, et kui Soome müüs eelmisel aastal Venemaale kaheksa miljoni USA dollari eest ravimeid, siis Tallinna farmaatsiatehas müüs kümne miljoni dollari eest. Praegu müüb tehas ligi 85 protsenti oma toodangust itta.
Peadirektori sõnul töötab farmaatsiatehase konsignatsiooniladu Moskvas väga hästi ja jaanuaris müüdi seal rekordkogus kaupa miljoni USA dollari eest. Eriti nõutud on benzylbenzoat ehk maakeeli täitõrjesalv. «Meile kui salvi ainutootjatele laekus hiljuti väga suur tellimus -- kaks miljonit tuubi,» räägib Kivi.
Samas tunnistab farmaatsiatehase juht, et poliitika tõttu võib idaturg tulevikus kokku kuivada. Eesti ravimite sisseveomaks Venemaale on praegu 20 protsenti hinnast, Leedu ja Läti ravimitel 10 protsenti. «Suvel võib farmaatsiatehas hakata oma toodangu eest maksma viiekümneprotsendilist tolli,» prognoosib Kivi.
Selleks, et ennetada riski, investeeris farmaatsiatehase põhiomanik, AS Magnum Pharma, eelmisel aastal tehasesse 20 miljonit krooni. Suur osa rahast kulus uute turgude sissetöötamiseks Kasahstanis, Ukrainas ja Moldaavias.
Kivi sõnul paigaldatakse mais farmaatsiatehasesse kuus miljonit krooni maksev Itaalia seade, millega hakatakse pakendama Eestis esimesena kapselravimeid.
Nycomed SEFA ja GEA Eesti on tunduvalt paremas olukorras kui Tallinna farmaatsiatehas, sest firmade taga on väga tugev professionaalne taust, räägib Ants Nurk välisfirmade eelistest.
Nycomed SEFA on Norra farmaatsiakorporatsiooni Nycomed omanduses. ASi SEFA osanikud olid Põlva suurärimehele Vambola Kolbakovile kuuluv AS Imbi AO, Tallinna farmaatsiatehas ja Läti teaduste akadeemia orgaanilise sünteesi katsetehas (praegu tehas Grindex).
Eelmise aasta jaanuaris ostis Nycomed kogu ühisettevõtte aktsiapaki, samuti tootmishoone ja selle juurde kuuluva 8801 ruutmeetri suuruse maa-ala. «See oli esimesi kinnisasja oste Eestis,» lausub Nurk. Tema sõnul on tehase tootmishoone koos sisseseadega kindlustatud 30 miljoni krooni eest.
Ligi kakskolmandikku Nycomed SEFA pakendatud tablettidest ja valmistatud salvidest läheb ekspordiks Lätisse, Leetu, Venemaale ja teistesse SRÜ riikidesse. Ülejäänu turustatakse Eestis. Erinevalt teistest firmadest tegeleb Nycomed SEFA ka ise hulgimüügiga.
«Valmistame alates eelmise aasta maist ühte lahtistavat mikstuuri ka Taani,» lisab Nurk. «See on esimene läände eksporditav ravim.»
Põlva tootmisbaasil on Norra ravimikontserni jaoks oluline tähtsus. Just sellise suurusega firmas on kõige otstarbekam toota suure artiklite arvu juures väikeseid partiisid ravimeid. «Emaettevõte, kus on kaheksa miljonilist partiid tootvat automaatliini, pole võimeline pakendama ravimeid 2000--3000 paki kaupa,» selgitab Nurk. «Eelmisel aastal pakendasime 2,6 miljonit ravimipakendit.»
«Meie sortiment avardub veelgi,» on Nurk veendunud. «See tähendab lisaseadmeid ja investeeringuid, mis selguvad aasta lõpuks.»
Taani perefirma GEA äriidee 1993. aastal tütarfirma rajamisel Eestisse oli toota tablette ning pakendada neid Balti turu jaoks. Äriidee pole GEA Eesti tegevdirektori Mart Leiburi sõnul muutunud ka pärast seda, kui USA farmaatsiafirma Bristol-Myers Squibb ostis septembris GEA ära. «Ameeriklaste eesmärk on tugevdada oma positsiooni Skandinaavias,» räägib Leibur. «Et Bristol-Myers Squibb on juba Venemaal väga hästi esindatud, siis vähemalt esialgu me sinna ei trügi.» Bristol-Myers Squibb on maailmas suuruselt kolmas farmaatsiafirma, mille käive oli 1994. aastal 13 miljardit USA dollarit.