ASi Eesti Mobiiltelefon (EMT) turundusdirektor Margus Kõiv räägib, et firma jääb sidepiraatide tegevuse tõttu igal aastal ilma miljonitest kroonidest.
Ta ei soostu paljastama täpset numbrit, kuid ütleb, et kaotatud summa jääb vähemalt 5--6 miljoni krooni piiresse. Käesoleval aastal arvab Kõiv kahjusummasid vähenevat, kuna turvameetmeid on tõhustatud.
EMT peaspetsialist Kulno Kesküla meenutab, et sidepiraatlus jõudis Eestisse 1994. aastal, kui Peterburis tegutsevad NMT-operaatorid võtsid kasutusele piraatlust välistava SIS turvasüsteemi. Sellega seoses hakkasid spetsiaalselt piraatkõnede sooritamiseks ümber ehitatud mobiiltelefonid imbuma üle piiri Eestisse.
Kesküla sõnul on nimetatud NMT-aparaatide omanikel võimalik programmeerida end mõne teise telefoniomaniku numbrile ja kasutada seda väljahelistamiseks soovitud numbritele. Kõige kaugem paik, kuhu sidepiraatidel Eestist helistada on õnnestunud, on Vietnam.
Kui vanemad piraattelefonid vajasid laadimiseks spetsialisti abi, siis uuemate puhul on numbriotsingu protsess nii lihtsaks muudetud, et sellega saab hakkama ka tavakodanik. Ühe piraattelefoni hind kõigub mustal turul 15 000 ja 20 000 krooni vahel.
«EMT-l ei ole õnnestunud enda valdusse saada mitte ühtegi sellist telefoni, küll aga on mõned olemas politseil,» väidab Kesküla.
Sidepiraatide vastu võitlemiseks on EMT otsustanud keelduda arvele võtmast vana põlvkonna aparaate, millel ei ole SIS turvasüsteemi. SISiga varustatud telefonil on oma kood ning telefonikeskjaam kontrollib, kas kood, mida kasutatakse, on õige.
Viimasel ajal on Kesküla sõnul suurenenud Eestis kasutatavate Skandinaaviast pärit telefoniomanike numbrite külge haakimine. Asi on nii massiliseks muutunud, et Põhjamaade mobiilsideoperaatorid on Eestit külastavate klientide telefonidele peale pannud piirangud, mis võimaldavad neil Eestist helistada ainult oma kodumaale.