17 märts 1996

Sidepiraadid ründavad operaatoreid

Sidepiraatlusest on saamas üheksakümnendate aastate uus kõrgtehnoloogiline kuritegevuse alaliik.

Ainuüksi eelmise aasta jooksul kaotasid näiteks USA mobiiltelefonioperaatorid sealse tööstusharu assotsiatsiooni andmetel sidepiraatluse tõttu 7,7 miljardit Eesti krooni. Pakistani mobiiltelefonioperaator Paktel pidi aga kolm aastat tagasi 40 protsenti oma tulust kulutama sidepiraatide tekitatud kahju korvamiseks.

Ka Eesti kaks mobiilsideoperaatorfirmat on pidanud kogema piraatluse valusat mõju.

ASi Eesti Mobiiltelefon (EMT) turundusdirektor Margus Kõiv räägib, et firma jääb sidepiraatide tegevuse tõttu igal aastal ilma miljonitest kroonidest.

Ta ei soostu paljastama täpset numbrit, kuid ütleb, et kaotatud summa jääb vähemalt 5--6 miljoni krooni piiresse. Käesoleval aastal arvab Kõiv kahjusummasid vähenevat, kuna turvameetmeid on tõhustatud.

EMT peaspetsialist Kulno Kesküla meenutab, et sidepiraatlus jõudis Eestisse 1994. aastal, kui Peterburis tegutsevad NMT-operaatorid võtsid kasutusele piraatlust välistava SIS turvasüsteemi. Sellega seoses hakkasid spetsiaalselt piraatkõnede sooritamiseks ümber ehitatud mobiiltelefonid imbuma üle piiri Eestisse.

Kesküla sõnul on nimetatud NMT-aparaatide omanikel võimalik programmeerida end mõne teise telefoniomaniku numbrile ja kasutada seda väljahelistamiseks soovitud numbritele. Kõige kaugem paik, kuhu sidepiraatidel Eestist helistada on õnnestunud, on Vietnam.

Kui vanemad piraattelefonid vajasid laadimiseks spetsialisti abi, siis uuemate puhul on numbriotsingu protsess nii lihtsaks muudetud, et sellega saab hakkama ka tavakodanik. Ühe piraattelefoni hind kõigub mustal turul 15 000 ja 20 000 krooni vahel.

«EMT-l ei ole õnnestunud enda valdusse saada mitte ühtegi sellist telefoni, küll aga on mõned olemas politseil,» väidab Kesküla.

Sidepiraatide vastu võitlemiseks on EMT otsustanud keelduda arvele võtmast vana põlvkonna aparaate, millel ei ole SIS turvasüsteemi. SISiga varustatud telefonil on oma kood ning telefonikeskjaam kontrollib, kas kood, mida kasutatakse, on õige.

Viimasel ajal on Kesküla sõnul suurenenud Eestis kasutatavate Skandinaaviast pärit telefoniomanike numbrite külge haakimine. Asi on nii massiliseks muutunud, et Põhjamaade mobiilsideoperaatorid on Eestit külastavate klientide telefonidele peale pannud piirangud, mis võimaldavad neil Eestist helistada ainult oma kodumaale.

GSM-võrkude puhul võtavad telefonipiraadid sihikule otse operaatorfirmad, kellelt valedokumentide alusel ostetakse vajalik SIMkaart. Kaardile on programmeeritud abonentnumber, mille asetamisel ükskõik millisesse GSM-telefoni saab sellega helistada kasvõi Mani saarel puhkavale sõbrale.

Kesküla sõnutsi on EMT-lt niiviisi ühe abonendi puhul välja petetud üle paarisaja tuhande krooni.

Äripäeva andmetel on üks Eesti suuremaid telefonipettusi leidnud aset Radiolinja Eesti ASiga. Operaatorfirmale jäi tasumata arve kõnede eest üle miljoni krooni. Radiolinja Eesti teeninduskeskuse juhataja Haldi Plutus keeldub esitatud väidet kommenteerimast.

Hetkel kuum