• OMX Baltic0,03%299,05
  • OMX Riga0,00%891,94
  • OMX Tallinn0,08%2 057,92
  • OMX Vilnius0,07%1 203,3
  • S&P 500−0,07%6 225,52
  • DOW 30−0,37%44 240,76
  • Nasdaq 0,03%20 418,46
  • FTSE 1000,54%8 854,18
  • Nikkei 2250,27%39 796,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,97
  • OMX Baltic0,03%299,05
  • OMX Riga0,00%891,94
  • OMX Tallinn0,08%2 057,92
  • OMX Vilnius0,07%1 203,3
  • S&P 500−0,07%6 225,52
  • DOW 30−0,37%44 240,76
  • Nasdaq 0,03%20 418,46
  • FTSE 1000,54%8 854,18
  • Nikkei 2250,27%39 796,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,97
  • 19.03.96, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tulest kantsler Martini pihta

Viimasel ajal kipub ajakirjandus mulle tasuta reklaami tegema. Ma ei ole kunagi tagasihoidlikkust eriliseks vooruseks pidanud, pigem ikka läbilöögivõimet ja nii enese kui juhitava ala eest seismist, aga tundub, et mulle omistatud jõulisus, võimukus ja süsteemi hirmuvalitsemine hakkab reaalse võimalikkuse raamidest väljuma. Seetõttu annaksin meelsasti mulle jagatud tunnustusest osa tagasi.
Lõpliku ajendi ise kirjapaber ette võtta andis 12. märtsi Äripäeva autoriveerg pealkirjaga «Südi kantsler». Noor ja lootustandev majandusajakirjanik Tanel Raig kutsub minu vastu sõtta transpordikorüfeesid, kellega ta enda väitel kohtudes ja juteldes jõuab ikka sinna välja, et avalikult need korüfeed ei söanda hirmu pärast suud lahti teha. Hirmus naisterahvas, kantsler Martin, aga teab, miks «korüfeed» (julgen arvata, et suuresti enda arvates) salanõu peavad. Nende hulgas on kindlasti endised ametnikud, nüüd siis tundmatuks jääda soovijad. Ametist on pidanud nad lahkuma, kes saamatuse ja otsustusvõimetuse, kes ebakompetentsuse, kes riigi ja kes isiklike huvide konflikti ning mõni isegi alkoholiprobleemide tõttu.
Ka viimatinimetatud põhjuse puhul väitis lahkuma sunnitud ametnik, et ta peab lahkuma isiklike vastuolude tõttu Martiniga. Kinnitan, et vastuolu purjutavate ametnikega on ka isiklik, aga tulenevalt vabariigi valitsuse seadusest ja ministeeriumi põhimäärusest veel rohkem ametialane. (Tõenäoliselt peab Martin siin silmas endist lennuameti peadirektorit Mati Iilat -- ÄP.)

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kuidagi etteheitvas toonis taunitakse ka minu otsustusvõimet. Et vaatamata valitsuste ja ministrite vahetusele mina ikka otsustan. Ma ei tea, kas mina saan millestki valesti aru või ajakirjanik, aga mina pean oma tasandil ja oma pädevuse piires otsustusvõimet üldse eelduseks selles ametis olemiseks. Ja nõuan ka juhitavas aparaadis ja alas tervikuna otsustusvõimet. Transport ja side ei ole pehme ala, siin ei saa nämmutada ja aastate viisi teoretiseerida. Ettepaneku minu kantsleri ametisse määramiseks tegi tolleaegne ERSP minister Andi Meister.
Tema poolt ametist vabastatud kõrge riigiametniku suhtes heatahtlikud olles ei kommenteeritud vabastamise tegelikke põhjusi. Küllalt laias ja mõjukas tutvusringkonnas ei leidunud mehele tööpakkujat kuni mina (ilmselt ametiseisundit kuritarvitades) tegin tagasilükkamist välistava ettepaneku ühele valitsemisala ettevõttele mees tööle võtta. Võetigi. (Tõenäoliselt oli tegemist endise kantsleri Nathan Tõnissoniga, kes hiljem sai tööle Tallinna Sadama välissuhete osakonda -- ÄP.)
Keskerakonna ministri Kalev Kallo ametis-seastumise päeva õhtul teadsin kindlatest allikatest, kes istub kohe-kohe minu toolile. Proovisin selle teadmisega iseeneses hakkama saada ja pakkusin uuele ministrile koostööd ning ausat omakasupüüdmatut meeskonnatööd juhtkonna tasandil. Oma tegevuse koonderakonna liikmena peatasin juba kantsleri ametisse astudes. Kinnitasin ka minister Kallole, et erakondlik kuuluvus minu tööd ei sega ega mõjuta.
Tahaksin väga uskuda, et oma kogemustega ja kompetentsusega transpordi- ja sidesektoris olin ma ka minister Kallole abiks, mitte ainult pinnuks silmas.
Muidugi tõi ta platsile (ministeeriumi) päris mitu oma meest. Teadsin ja tean nendele antud eriülesannete olemust ja sisu. Üks uus ametnik (tõenäoliselt oli see mees endine teede- ja sideministeeriumi merenduspoliitika osakonna juhataja Rein Merisalu -- ÄP.) uuris tagajärjetult Tallinna sadama seitsmenda kai ehituskonkursi materjale ja RASi Saarte Liinid lepinguid. Nüüd tituleerib Tanel Raig need minu nimega seotud intriigideks. Ma kordan varemöeldut: ministeerium eraõiguslike juriidiliste isikute ehituskonkurssidega ei tegele. Kui ehitusfirmad kitsaks jäänud ehitusturul kaklema lähevad, kaevaku õiguse saamiseks konkursi tulemus kohtusse. Minu andmetel ei ole senini kaotaja pool seda teinud. Minu sidumine seitsmenda kai ehituskonkursiga ajab mind naerma.
RASi Saarte Liinid poolt mandri ja saarte vahelise parvlaevaliikluse liinileping valmistati ette endise justiitsministri Jüri Raidla advokaadibüroo poolt ja arutati ning vaieldi mitmekordselt läbi RASi Saarte Liinid lugupeetud juhatusega, kuhu muu hulgas kuulusid ka maavanemad Jüri Saar, Andres Lipstok ja Tiit Laja ning rahandusministeeriumi asekantsler Tiit Saat.
Ruth Martin juhatusse ei kuulunud. Et AS Saaremaa Laevakompanii võitis liinide avaliku rendikonkursi ja et juhatus selle valiku tegi, siis pidasin võimalikuks lepingu allakirjutamisel riigipoolsete kohustuste, st riigieelarvelise dotatsiooni piires oma allkirjaga neid kohustusi ka kinnitada. Kas see on minu intriig, et Mart Laari valitsuse otsuse alusel riiklik aktsiaselts Saarte Liinid asutatud sai ja samas otsuses püstitatud ülesanne laevaliinide avaliku konkursiga rendileandmiseks täitmiseks võeti, võib minu pärast ajakirjanikule vabal ajal mõttemänguks jääda. Selle mänguga võib jõuda sinnanigi, et kusagil on mõni vähekoormatud või tegevuseta laevaomanik, kes ei või sallida, et Saaremaa Laevakompaniil osaliselt riigi dotatsiooniga kaetud pirukas hambus ja leping tagataskus.
RASi Mootor juhatuses olin lihtliige. RASi Mootor liinilubade ümbervormistamise ajal 1994. aastal aktsiaseltsile Mootor Reisid ei olnud ma kantsleri ametis vaid ökonoomikaosakonna juhataja. Load kirjutati alla sel ajal kehtinud korra järgi üsna madalal tasemel reisijateveo ametniku poolt. Ma ei tea, miks tollane kantsler nii laskis toimida. Mina muutsin korda ja load käivad eranditult minu laua pealt läbi. Mis puutub vastutusse Mootori juhtkonna otsuste eest või ka juhatuse otsuste eest, siis oleks õige läheneda arupärimisel ühtmoodi kõigi juhatuste ja haldusnõukogude liikmetele. Ja mitte ainult meie ministeeriumi alas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Veelkord korüfeede juurde. Minister Kallo kutsel tuli ministeeriumi tagasi üks endine kõrge riigiametnik. Ta ei teinud erilist saladust, et programmis oli minu ja ühe asekantsleri ministeeriumist väljasöömine. (Tõenäoliselt on taas tegu Nathan Tõnissoniga -- ÄP.)
Tänaseks jalutab too härra jälle töötuna ringi ning koputab tagajärjetult oma arvukate tuttavate ettevõtete ustele. Ütle, et elu ebaõiglane, ei ole!
Väidan, et kibestumine, oma väärtuste ja võimete ülehindamise kõrguselt maha prantsatamine tekitab jõuetut viha ja sunnib selliseid saatusekaaslasi kokku hoidma ja koos võrke punuma. Mina olen püüdmiseks kindlasti sobiv kala!
Nüüd kastidest ja kolmnurkadest. Tiit Vähit tunnen 15 aastat. Keegi Ülo Jalakas kirjutab 9. veebruari Eesti Ekspressis etteheitvalt, et ma ei varja oma head läbisaamist Vähiga. Kas peaksin? Ma ei varja ega reklaami seda, et tunnen praegust peaministrit. Tema aga tunneb transporti juurteni välja, mistõttu on ka valitsuse laua ees võimatu midagi tõestada, mis just õige ei ole või savijalgadel seisab. Kas see on hea või halb?
Praeguse reformierakonna ministri Kalev Kukega ei ole mul mingeid lahk- ega eriarvamusi. Nii süsteemse mõtlemise ja tegutsemisega mehe kõrval tunnen ennast pigem abituna kui tema eest otsustajana. Ärgu proovitagu meid tülli ajada.
Vähi ei ole minult midagi tellinud, nii nagu väidab ajakirjanikule endine ministeeriumi ametnik. Või ehk siiski -- eeldatavalt seisneb Vähi tellimus selles, et transpordi ja side sektoris ei oleks riigivõlglasi, pankrotte ja et oleks tagatud areng sektoris. Kui ministeeriumi juhtkond (kaasa arvatud minister) oma pädevuse piires seda tellimust ei täida, paljastab sektorit tõepoolest tundev peaminister jõuetu ametniku ja küllap leiab võimaluse kiiresti see ametnik asendada.
Veel tahaksin öelda, et Eesti riik on nii väike, et vähegi inimeste sugulus-, tutvus- või sõprusringidesse süüvides tuleb ikka välja, et kusagil on soovitava skeemi jaoks vajalik kriips olemas. MOTT. Ülejäänu võib juurde mõelda. Tagasihoidliku ääremärkusena juhiksin tähelepanu küll ka sellele, et olles avaliku teenistuse seaduse subjekt, on minulgi olemas õigus eraelule. Isegi põhiseaduslik õigus. Või on see õigus ainult siis, kui oleksin masinakirjutaja või müüja?
Kindlasti on transpordi ja side sektoris tegutsevad suurettevõtted paljude korüfeede ja ka erakondade huviorbiidis. Nende firmade peadirektorite toolid on kahtlemata ihaldusobjektiks mitmetelegi meestele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Riigi kõhn rahakott sotsiaalse pinge maandamiseks annab taustaks oma tonaalsuse. Nii on iga päev täis kirumist ametnike lolluse ja saamatuse aadressil.
Mõni muidu arukas majandusmees väljastpoolt katsub isegi majandusseadusi ümber väänata. Meenub jõgede ümberpööramise eksperiment. Niisiis -- soovitan minagi kiusatutel ja kibestunutel põranda alt välja tulla ja vähemkasuliku kiibitsemise asemel midagi asjalikku teha.
Minule isiklikult annab sisemise vabaduse teadmine oma väärtusest tööjõuturul. Kantsleriamet on loomulikult ajutine. Kas selle tooli saamiseks just valitsust kukutada vaja on, jääb küsitavaks.
Ajakirjanikele ei pane ma pahaks midagi. Ainult allikate suhtes peaks rohkem taustinfot ja kriitikameelt olema!

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 8 p 0 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele