- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,04%6 373,67
- DOW 30−0,1%44 588,1
- Nasdaq 0,23%21 147,44
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,8
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,04%6 373,67
- DOW 30−0,1%44 588,1
- Nasdaq 0,23%21 147,44
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sotsiaalvahenditest sai poliitiline vaidlusobjekt
Seni vaid Hoiupangas jooksval arvel olnud sotsiaalfondi 180 miljonit krooni viidi veebruaris osaliselt Põhja-Eesti Panka ja Virumaa Kommertspanka. Kära, mis selle summa jaotamisel tehti, on tegelikult ülepaisutatud, väidab 4,5 miljardit krooni käsutav sotsiaalkindlustusamet ise.
180 miljonit moodustab meie aastakäibest üksnes 5 protsenti, mis on tegelikult tühine raha, nendib Ado Viik. Palju olulisem on sotsiaalameti jaoks ülejäänud, ligi 3,4 miljardi krooni suuruse sotsvahendi tulevik, kuna 180 miljonit on sotsiaalkindlustusameti jaoks juba unustatud lugu, lisab ta.
Sotskindlustusamet saatis lepingu projekti, mille kohaselt pannakse nimetatud 180 miljonit pankadesse raha teenima, analüüsimiseks Mainorile, ministeeriumile ja riigikontrollile. Riigikontroll vastas soosivalt, kahe aasta eest panid nad raha hoiustamist pahaks.
Lisaks tahab sotsiaalkindlustusamet käivitada projekti, mis võimaldaks igapäevast informatsiooni ameti jooksvate arvete kohta -- kuipalju maksumaksjalt kontole laekus, palju läks pangast raha välja ning kui suur on jääk. See eeldab pankadega kontsernilepingu sõlmimist.
Viigi sõnul peaks sotsiaalamet saama arvutiühenduse muu maailmaga märtsi lõpuks.
Praegu saab sotsiaalkindlustusamet informatsiooni jooksvate arvete kohta panga kuuaruannete kaudu, mis on raha paigutamise seisukohalt väga aeglane, pole Viik rahul.
Kuna täna on Eestis tegemist solidaarsusprintsiibil korraldatava pensioniskeemiga, st maksumaksjate raha tõstetakse tänaste pensionäride taskusse, siis mingisugust tulu pensionirahade kapitaliseerimise arvelt teha ei saa, ütleb Bico Elukindlustuse ASi tegevdirektor ja endine sotsiaalkindlustusameti peadirektor Georg Männik.
«Telepanga areng ja teiste uute võimaluste kasutamine võimaldab vähendada inflatsiooni mõju sotsiaalkindlustusvahenditele, kuna tegelikult reaalväärtuses panka paigutatud rahalt sisuliselt midagi juurde ei teeni,» räägib Viik.
Sotsiaalsfääri kuuluvad summad peaksid tulema riigikassasse, sest riigikassa loomise idee on selles, et riigil oleks üks rahakott, märgib rahandusministeeriumi asekantsler Agu Lellep.
Rahandusministeeriumi seisukohalt ei saa Lellepi sõnul pensionite raha isegi mitte ajutiselt kasutada eelarve aukude katteks, kuna see on sihtotstarbeline.
Seetõttu ei teinud ka valitsus otsust, et sotsiaalkindlustussüsteem tuleb 1. jaanuarist 1996 riigikassa teenindamisele üle, rääkis Lellep.
Hetkel kuum
«Riigikassa teenindamise korral toimub raha korjamine läbi maksuameti, mis peaks tagama, et pensioniraha ei kasutata kasvõi ajutiselt teistel eesmärkidel,» lausub Männik.
Männiku sõnul võib riigikassas olla sotsiaalkindlustusvahenditel eriarve, kui sellest kinni peetakse ja olemas on ka parlamentaarne kontroll.
Ado Viik on aga kindel, et kõikide riigistruktuuri osade viimine riigikassa alla teeks selle nii suureks konglomeraadiks, et puht füüsiliselt on kassal väga raske toimida.
«Kõige tõsisem miinus, mis võib sotsiaalkindlustussüsteemi ohustada, on informatsiooni liikumine. Sotsiaalkindlustus võib vajada väga täpset isikulist informatsiooni selle kohta, kas inimese eest on makstud ja kui palju on makstud,» lisab Männik.
Lellepi väitel ei ole veel teada, kuidas info liikumine tehniliselt toimima hakkab.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele