20. märts 1996
Jaga lugu:

Kirjutusmasinate kasutajaid on personaalarvutite ajastul vaid käputäis

Inimesi, kes on harjunud kasutama kirjutusmasinat, on praeguseks jäänud ainult käputäis. Suurem osa inimestest on üle läinud personaalarvutile ja selle juurde jäänud.

Personaalarvutil on palju eelised ja kirjutusmasina ostu juures saab määravaks harjumus. Hinna osaski on võimalik vaielda, sest personaalarvuti, millega on võimalik koostada enam-vähem korralikke tekste, maksab 3000--4000 krooni.

Kirjutusmasina saab kätte umbes sama raha eest. Tekib küsimus kirjutusmasina ostu vajalikkusest üldse. Milleks on vaja muretseda kirjutusmasinat, kui sama raha eest saab personaalarvuti?

Enamjaolt jääb mulje, et kirjutusmasina ostavad inimesed, kellel on välja kujunenud kindlad eelarvamused kogu arvutustehnika suhtes ja jäävad põikpäiselt kirjutusmasina juurde, hoolimata, et see teeb nende töö tunduvalt aeglasemaks ja tülikamaks. Aga siiski piisab sellest, et kirjutusmasinatele on veel nõudlust. Seetõttu tuleb lahti seletada ka kirjutusmasinate plussid ja miinused.

Kaasaegne kirjutusmasin on midagi muud, kui ta kakskümmend aastat tagasi oli. Selleaegsed kirjutusmasinad olid veel ilma igasuguste elektrooniliste lisavõimalusteta.

Ometigi on sellise masinaga kirjutatud massiivseid publikatsioone, mida praegu arvatavasti keegi ei vaevuks sel viisil tegema.

Tänapäeval suudavad kirjutusmasinad pakkuda tunduvalt rohkem võimalusi. Tavaline on teksti kustutus, mis varem oli ainult unistus ja tänu millele hoitakse kokku aega ja närve.

Plastmasside kasutuselevõtu tõttu on märgatavalt vähenenud kirjutusmasinate kaal, mistõttu neid on võimalik ilma igasuguse probleemita kaasas kanda. Praeguseks on see peaaegu kõikide uute kirjutusmasinate juures standard.

Samas on olemas mudeleid, mida ei saa pidada enam tavapäraseks kirjutusmasinaks. Kui kirjutusmasin võimaldab salvestada kirjutatud teksti disketile, siis on tegemist juba väiksemat sorti personaalarvutiga.

Nimelt firma Brother mudel LW-350 lubab seda teha MS-DOSiga ühilduva ASCII tekstina. Tänu sellele on võimalik teksti personaalarvutis redigeerida ja kujundada.

See tähendab, et kodus võib teksti valmis kirjutada, disketil tööle kaasa võtta ning seal tööd jätkata. See on tõeliselt hea võimalus inimeste jaoks, kes kirjutavad palju, nagu tõlgid või ajakirjanikud.

Enne väljatrükki on võimalik dokumenti kuni kuue lehekülje ulatuses vaadelda. Väljatrüki juures on võimalik lõiku valida.

Kirjutusmasinate põhifunktsioonina võiks nimetada valgusnäidikut, mille abil on võimalik kiiresti fikseerida tähe asukohta. Küllaltki tülikas on otsida pidevalt kursorit, kui parasjagu on jälgitud muud teksti.

Veel üks funktsioon, mis on seotud teksti selgema nähtavusega, on tekstikontroll. Kui tekstikontroll on kasutusel, nihkub paberi juba pärast sekundilist trükipausi üles, mistõttu sissetrükitud tekst on hõlpsasti loetav.

Täiesti tavapärane kirjutusmasina juures on automaatne reavahetus, korrektuuri mälu, automaatne tsentreerimine ja allajoonimine, poolpaks tekst, üla- ja alaindeksid, tabulatsioon, CAPS-funktsioon: üheaegselt suurtähed ja numbrid, taandread jne.

Kasuks tuleb loomulikult ka vedelkristallekraan, mis suudab näidata tavaliselt kuni kuusteist sümbolit. Selline omadus aitab parasjagu kirjutatavat tunduvalt paremini jälgida. Kuigi nagu eelnevalt mainisin, võimaldab mõni ekraan näidata isegi tervet trükitavat lehte korraga.

Väga palju küsitakse müüjatelt ka vene tähestikuga kirjutusmasinaid. Mõnede masinate puhul antakse kaasa eraldi tähestiku tähekettad, tänu millele on kerge vajalikku tähestikku kasutada.

Tavaliselt ei ole kirjutusmasinatel vene tähestikku võimalik kasutada. Kui see on kindlasti vajalik, siis soovitan alati müüja käest eelnevalt kontrollida, kas kirjutusmasin ikka seda võimaldab.

Trükkimise juures on samuti täiesti endastmõistetav, et tahetakse kasutada kopeerimist. On ju loomulik kasutada arvete ja saatelehtede puhul isekopeeruvaid vorme.

Selle asemel, et täita kolm või neli blanketti eraldi, saab seda kõike läbi viia ühe korraga. Kui ikka peab kõiksugu vorme üksteise järel vorpima, tekib tahes-tahtmata totaalne tüdimus.

Kuna kirjutusmasin ei ole toode, mida saaks nimetada suureks tootegrupiks kontoritehnika turul, ei ole selle kohta eriti midagi positiivset öelda. Kindel on see, et kirjutusmasinate osatähtsus asutustes väheneb, seda eelkõige tulenevalt vähesest hinnavahest võrreldes personaalarvutiga.

Kui Eestimaal toimub tiigrihüpe infoühiskonda, siis väheneb arvatavasti kirjutusmasinate kasutamine ka nende praeguse suurima kasutajategrupi seas. Praegu veel õpetatakse kasutama kirjutusmasinat masinakirjatundides, kuid juba on see asendumas arvutiõpetusega ja miski ei suuda seda protsessi pöörata.

Muidugi jäävad alles igaühe enda harjumused ja eelistused, mis saavadki määravaks nende protsesside arengus.

Jaga lugu:
Hetkel kuum