Norra riigivisiit jäi hiljaks

Norra majanduslik ja poliitiline toetus Leedule on jäänud tagasihoidlikuks. Enim kannatavad seetõttu majandussuhted. Norra investorite sõnul oli peaministri visiidiks ülim aeg.

«See, et me ei ole Baltimaades nii kindlalt kanda kinnitanud kui Soome ja Rootsi, peegeldab nende maade vahelisi traditsioone ja kaubandussidemeid. Tulime sellest hoolimata siia optimistliku majandusdelegatsiooniga,» kõneles Gro Harlem Brundtland.

Baltimaadest on Leedu kaubandusalase koostöö poolest Norraga viimasel kohal. 1995. a eksportis Norra Leedusse kaupu 360 mlj Eesti krooni ulatuses ning importis 320 mlj krooni eest.

Poliitilise tunnustamisega on hilja tulla, kuid peaministri visiidi kaudu saame norralastele Baltimaade majandustegevusest teada anda, ütles Bjørn Bjørnsen Norra ekspordinõukogust.

Välisinvestorid hakkasid Leedu turust huvituma alles 1991. a. Viimase kuue aastaga on moodustatud üle 4000 väliskapitaliga ühisettevõtte ning 149 välismaist eraettevõtet. Lisaks on 400 välisfirmat avanud seal oma esinduse.

Norra investorite huvi Leedu vastu on järjest suurenenud. Norra ettevõtjatest on seni suurim investeerija Mosvoldi perekond. Telenor tegutseb personaliotsingu turul ühisettevõtte Netle vahendusel, Alcatel Telecom on kindlustanud enesele mitu lepingut telefonikeskjaamade tarnimiseks ning on Vilniuses avanud oma kontori.

ABB Norge on tegev kütteelementide turul. Mitmed Norra ettevõtted on tegevad kalatööstuses. DN