«Ma olen tänaseks kooskõlastanud juba sadu hankeid, mis sisuliselt on mõttetus,» kirjeldas Sarv senitehtut, «ma arvan, et tulevikus võiks meie ametilt selle kohustuse maha võtta.»
Riigikogu majandusoskonnas kantseleitarvete varumisega tegeleva isiku väitel pole riigikogu varem ühegi hankefirmaga pikaajalisi lepinguid sõlminud ning alustab seda tööd alles nüüd. «Pikemaid kui aastaseid lepinguid ei julgeks ma mitte mingil juhul sõlmida,» lausus ta.
Sama isik ütles, et lähipäevil tehakse hinnapakkumus neljale kantseleitarbeid müüvale firmale, et valida välja soodsam ettevõte, kes aasta jooksul riigikogu kantseleid ning fraktsioone varustama hakkab.
Selleks aastaks on riigikogu kantseleitarvete hankimise eelarve 380 000 krooni.
Kantseleitarbeid vahendava ASi Orient juhatuse esimees Alar Gorbunov tõdes, et pikaajaline leping oleks kasulik mõlemale poolele, kuna sellega kaasnevad soodustused. «Loomulikult oleks stabiilsuse huvides teretulnud ka kolmeaastane leping,» möönis ta.
Ülo Sarv märkis, et aastas teostab riik erinevaid hankeid kokku mitme miljardi krooni eest, sellest eelarveliste hangete maht on kolm kuni neli miljardit krooni. Selline maht teeb Sarve sõnutsi riigist ettevõtjate jaoks ühe huvipakkuvama partneri.
Hetkel töötab riigihangete ametis 16 inimest, pooled kohad on veel komplekteerimata.
Ameti tänavune eelarve on 2,3 miljonit krooni, lisaks on maailmapank riigihangete ameti käivitamiseks ning koolitamiseks eraldanud 200 000 USD tagastamatu abina.