AS Harju Elekter laiendab oma tegevust
Eelmisel aastal oli ettevõtte kogukäive 62,3 miljonit krooni, millest 44 protsenti moodustas eksport. «Kui arvestada käibesse ka ajutiselt ümbertöötamiseks maale toodud materjal, mis tegelikult kajastub tollistatistikas, siis oli meie eelmise aasta käive 161,3 miljonit krooni, millest eksport moodustas 78 protsenti,» märkis ettevõtte direktor.
Põhiosa ekspordist andis toodang juhtmeköidiste tehasest, mis valmistab koostöös Soome firmaga PK Cables OY autode ja elektroonika juhtmeid. «Alustasime 1991. aastal nullist ja praeguseks oleme jõudnud selleni, et meil on kokku 220 töötajat,» märkis tehase juhataja Andres Allikmäe. Tema sõnul valmistab tehas praegu kuni 150 eri nimetusega toodet, aasta lõpuks loodab firma jõuda 220 nimetuseni. «Kõik Scania bussid, mis hakkavad sel sügisel Euroopa ja maailma teedel sõitma, on varustatud meil valmistatud elektrijuhtmetega. Volvo busside osas on see protsent 80,» kinnitas Allikmäe.
Palla sõnul oli ettevõtte eelmise aasta puhaskasum 8,2 miljonit krooni, mis sisaldab ka ühisettevõtete Glamox ja Keila Kaabel näitajaid. «Masinatesse ja seadmetesse on meil sel aastal kavas investeerida 2,6 miljon krooni, lisaks sellele 2,5 miljonit krooni autojuhtmete tehase laiendamisse,» ütles Palla ja lisas, et kõik senised investeeringud on tehtud omavahenditest.
Eelmisel aastal alustas Harju Elekter tuletõrjekappide tootmist, mida ekspordib Soome ja Rootsi. Alla on kirjutatud ka koostöölepingule Siemens OYga. «Siemensiga on koostöö alles algetapis ja see leping ei seo meid veel mitte millegagi,» märkis Palla. Samas müüs Harju Elekter möödunud aastal oma osaluse ühisfirmas ABB Elekter.
«Sel aastal me kapitaalseid muudatusi ei kavanda,» kinnitas Palla.
Endel Palla sõnul on suurim probleem käibevahendite puudus ja pankade kõrged laenuintressid. «Sisuliselt on asi nii, et pangad rikastuvad ja ettevõtted kiratsevad,» märkis Palla.
Palla ütluse järgi mõjub ekspordi suur osakaal distsiplineerivalt, kuna tooted peavad olema kvaliteetsed ja lepingud õigeaegselt täidetud. «Saavutasime teistega võrreldes edumaa sellepärast, et hakkasime juba enne Eesti iseseisvumist ise koostööpartnereid otsima,» märkis Palla. Tema sõnul tehti esialgu viga, et kõigi partnerite tausta ei uuritud. «Koostööd tuleb teha suurte ja tuntud ettevõtetega,» tegi Palla oma kogemustest kokkuvõtte.