Kütti süüdistatakse kriminaalkoodeksi nelja paragrahvi järgi kvalifitseeritavas kuriteos: riisumises suures ulatuses (vanglakaristus 3--8 aastat), kelmuses (3--8 aastat), ametiseisundi kuritarvitamises (kuni kolm aastat), tulirelva loata kandmises, hoidmises, omandamises ja edasiandmises (kuni 5 aastat). Riikliku süüdistaja, Tartu abiprokuröri Lembit Auväärti kinnitusel ei tohi karistuste liitmiste summa ületada raskema paragrahvi rangeimat karistusmäära.
Kütt jätkas eile seletuste andmist süüdistuskokkuvõttes toodud episoodide kohta. AVVO pankrotihaldur Anne Tammer teatas kohtus, et AVVO vastu on tunnustatud nõudeid 28,9 mln krooni eest. Kohus ei võtnud pankrotihalduri tsiviilhagi vastu ja nõudis, et pankrotihaldur näitaks ära, mis alusel saab AVVO Küti vastu nõudeid esitada.
Eilsel istungil loobusid oma tsiviilhagist Hoiupank, Tartu linna maksuamet ja riigi tolliamet, sest nende nõuded sisalduvad AVVO vastu esitatud nõuetes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Istungi esimesel päeval tegi riiklik süüdistaja kohtule kaks taotlust: teha Kütile psühhiaatriline kordusekspertiis ning kaasata istungile raamatupidamise ekspert. Kohus otsustas prokuröri taotlusi arvestada ja lahendab küsimused protsessi käigus.
Kütti kaitsevad kohtu määratud advokaadid Andres Veski ja Raul Tiganik. Ametlikult kestab protsess 10. maini.
Kütt peeti kuriteos kahtlustatavana kinni 15. mail 1994. aastal, esialgne süüdistus esitati talle kaks päeva hiljem ja lõplik 17. aprillil 1995. Kohus Vello Küti üle pidi algama mullu oktoobris, kuid kriminaalasja menetlemise peatas Küti põgenemine Tallinna keskvanglast 1. septembril. Tagaotsitavaks kuulutatud Kütt tabati 8. detsembril.