IMF nõuab, et Venemaa valitsus keelaks Gazpromil ning teistel suurematel ettevõtetel suunata osa maksustamiseelsest kasumist maksuvabadesse «stabiliseerimisfondidesse», mis väidetavasti on mõeldud kapitaalmahutusteks.
Venemaa valitsus ei ole aga kindel, kas ta söandab või suudabki Gazpromi kuuletuma sundida.
Firma eksporditulu moodustab enam kui poole Venemaa valuutatuludest. Gazpromi kommertssuhted naaberriikidega -- suurenevad võlgnevused, infrastruktuuri ülesostmine -- on Venemaa välispoliitika oluliseks hoovaks. Ning kuna pooled Gazpromi klientidest ei tule toime oma gaasiarvete tasumisega, on Gazpromi otsusel tarnete peatamise või jätkamise üle presidendivalimiste eel eriline kaal.
Mõnede analüütikute arvates juhib Gazprom kõrvale sama suure hulga kasumit, kui ametlikult deklareeritakse, mis 1995. a ulatub 3 miljardi dollarini. Parlamendikomitee on arvu tagasihoidlikumalt 3 triljonile rublale hinnanud (1,4 miljardit dollarit).
Nii või teisiti tingis probleemi ulatus Gazpromi eraldi äramärkimise Venemaa ja IMFi vahelises laenukokkuleppes. Üks laenu tingimusi oli kaotada õigus stabiliseerimisfondi kantud summad maksustatavast tulust maha arvata. Gazprom esitleb end ise eeskujuliku ettevõttena ega ole midagi ette võtnud nimetatud nõude täitmiseks. Firma teateil maksis ta 1994. a maksudeks 5,3 triljonit rubla (2,4 miljardit dollarit), mis eelmisel aastal tõusis 20 triljonini (4,4 miljardit dollarit).
Ettevõte on teinud suuri investeeringuid, toetades muu hulgas 40 miljardi dollariga Siberit Euroopaga ühendava gaasijuhtme rajamist. Firma tarnib gaasi maailmaturu hindadest 30 protsenti madalamate hindadega. Klientide võlgnevused tarnitud gaasi eest ulatuvad 10 miljardi dollarini. Võla sissenõudmisel seiskuks värisedes pool endisest Nõukogude Liidust.
Ehkki kontrolli kindlustamine Gazpromi üle annaks Jeltsinile valimiste eel väga vajaliku trumpkaardi, võib too pidada end piisavalt tugevaks, et panna vastu ka kommunistlikule valitsusele ning näidata pikka nina nii IMFile, maksukogujale, Venemaa parlamendile kui ükskõik kellele, kes soovib ettevõtte tsenseerimata arveraamatutesse pilku heita. THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON 1996