Ahjualuste jõukatsumine arvutiga

Seekordset kommentaari alustan pisikese veaõgvendusega. Nimelt lipsas eelmise nädala andmekandja-kommentaari valel kujul sisse CD järeltulija nimi, mis õigel kujul on DVD, millest vastavalt rakendusele arenevad välja nimed DVD-audio, DVD-video, DVD-ROM ja DVD-E (erasable -kustutatav) ehk DVD-RAM - nagu näha, on kavas mõne aasta pärast jõuda DVDni, mis on mitte ainult salvestatav, nagu praegu CD-R (recordable), vaid ka kustutatav ja seejärel loomulikult uuesti salvestatav. CD-E, ehk siis kustutatav CD, peaks tootmisküpseks saama selle aasta viimases kvartalis.

Aga lähemalt DVDst vahest mõni teine kord, sest tänase hinnapakkumise teema on madala klassi arvuti, ja arvatavasti läheb veel õige mitu aastat, enne kui me madala klassi arvutilt DVD-ROMi soovima hakkame.

Hinnapakkumine madala klassi arvutile on omapärane jõuproov, mis annab arvutimüüjatele võimaluse näidata, kui vähese raha eest nad suudavad kokku saada seadme, mida arvutiks võib nimetada. Ma proovisin just ise ka mõningate Internetis kättesaadavate hindadega võimalikult odavat arvutit kokku klopsida, aga tänased hinnapakkujad on kuni kolm tuhat krooni minust ees.

Aegade jooksul on mul välja kujunenud veendumus, et odavat kaupa ei tasu osta, ja see käib nii pükste kui arvutite kohta. Samas, mis seal salata, tuleb vahetevahel ka tehnilisemat/mustemat tööd teha, ja siis võivad veidi odavamad püksid hädasti ära kuluda -- ja sama käib ka arvuti kohta. Odav arvuti pole iseenesest paha. Pakutavatel protsessoritel peaks jõudu Eesti keskmiseks kontoripruukimiseks jätkuma, 8 MB mälu peaks samuti elementaarseks kasutamiseks piisav olema. Madal hind saavutatakse reeglina siit-sealt paarisadat krooni näpistades, aga kindlasti ka ergonoomia arvelt -- mina kipun märkimisväärse osa oma tööajast arvutiekraani vaadates mööda saatma, mis muudab monitori ja videokaardi minu jaoks äärmiselt hellaks teemaks.

Kui me eeldame, et ostetaval arvutil Windowsi kasutada ei plaanita ja kogu töö hakkab toimuma vanas DOS-keskkonnas, langeb monitori-mure muidugi suures osas ära, aga samas -- ma kaldun arvama, et oma töö tulemuslikumaks muutmiseks on teil hiljemalt mõne aasta pärast vaja ikkagi töövahendiks tarkvara, mis eeldab mõnevõrra kaasaegsemat operatsioonisüsteemi kui seda on MS-DOS.

Seega, ostes praegu odava arvuti investeerin minevikku. Hoopis mõistlikum oleks enne arvuti ostmist sügavalt järele mõelda, mida töökohal teha on vaja.

Oletame, et tegemist on müügimehe töökohaga ja praegu tundub meile, et müügimees peaks saama arveid arvutil kirjutada. Tore küll, aga kas see toob piisavalt tulu, et kulutust õigustada? Niikaua, kuni antud töökohal on ainult üks funktsioon, on arvatavasti võimalik üsna hõlpsalt lihtsa arvutiga toime tulla. Mujal maailmas püütakse aga kuuldavasti kokkuhoidu saavutada ühe töökoha funktsioone laiendades ja parema tehnika abil töötegijast rohkem tööd välja pigistades.

Üks asi, mida töökohale tehnikat ostes tasuks alati silme ees hoida, on see, palju läheb sellel kohal töötav inimene firmale aastas maksma. 5000kroonise palga maksmiseks peaks see summa olema 80000 krooni, aga minule meeldib siia lisada veel ka ruumiüür, üldine kontorivarustus jms. Oletame, et meil on kolm sellist töökohta -- aga mis juhtuks, kui me püüaks läbi ajada kahega ja investeeriks kolmanda aastapalga tehnikasse? Või on ette näha töö mahu kasvu, ja tundub, et peagi oleks meil vaja veel paar uut töötajat võtta, et kõigega toime tulla? Vahest oleks aga hoopis kasulikum varustada töökohad korralike arvutitega, hankida nimelt meie ülesande jaoks vajalik terviklik tarkvaralahendus -- ja säästa vaatamata arvutite ja tarkvara kõrgemale hinnale selget raha?

Ja lõpetuseks -- ka odav arvuti vajab tarkvara ja hooldust ning tema kasutajad koolitust. Tarkvara on kombekas osta, hooldus vajab kas oma maja palgal olevat töötajat või teenuse ostmist, koolitus on jällegi kulu -- sellisel moel arvutades võivad need kulud arvuti enda hinnast suuremaks osutuda, nende arvestamata jätmine oleks aga enesepettus.