Viimastel aastatel on mitmed riigid maailmas vastu võtnud ridamisi seadusi ja ühinenud riikidevaheliste kokkulepetega, mis ühel või teisel viisil piiravad nii otsest rahapesu kui ka muid illegaalseid finantstehinguid. Sama vilkad nagu õiguskaitseorganid takistuste püstitamisel on ka erinevaid rahapesu skeeme välja mõtlevad rühmitused.
Rahapesus võib välja tuua mitmeid klassikaliseks muutunud põhimõtteid. Väga sageli konverteeritakse narkokaubandusest saadud tulud USA dollaritesse, sest see valuuta on mitmel põhjusel muutunud eelistatuimaks illegaalsete tehingute objektiks.
Paljud riigid on juurutanud skeeme, mis peaksid kaasa aitama illegaalsete transaktsioonide väljaselgitamisel. USAs on näiteks nõue, et klient peab täitma spetsiaalse selgitava formulari, kui arveldus ületab 10 000 USA dollarit. Austraalia on viinud sisse elektroonilise pankadevahelise sidesüsteemi, mis automaatselt registreerib ja teatab kõigist pisut kahtlastest transaktsioonidest, mis võivad viidata ühelt poolt rahapesule ja teiselt poolt maksudest kõrvalehoidmisele.
Mitmed riigid on õpetanud oma pangatöötajaid välja selgitama kahtlase sisuga transaktsioone ja nendest õiguskaitseorganitele teatama. Seda isegi olukorras, kus teller näeb panga juhtkonna enda poolt teostatavates tehingutes elemente, mis viitavad rahapesule.
Seeläbi, kuidas rahapesu meetodeid täiendatakse ja seadused muutuvad rangemaks, kerkivad esile ka üha komplitseeritumad skeemid. Illegaalsed grupeeringud üle maailma on viimasel kümnendil rajanud põrandaaluseid pangandussüsteeme.
Eriti aktiivselt väidetakse põrandaalust pangandussüsteemi kasutavat Aasia päritolu Põhja-Ameerikas resideeruvad kriminaalsed grupeeringud, kes kasutavad oma tehingute läbiviimiseks lisaks Põhja-Ameerika pankadele peamiselt India ja Pakistani pankade abi. Põrandaalused pangasüsteemid baseeruvad väga sageli muu hulgas ulatuslikul fakside ja telefonisüsteemide kasutamisel.
Mida rohkem areneb rahapesuvastane seadusandlus, seda rohkem kohtab jälle suurte koguste sularaha toimetamist üle piiride. Sularaha kasutamine suurtes rahvusvahelistes arveldustes pole küll kuigi kõrgetasemeline, kuid see-eest on sellised ülekanded sageli lihtsad, odavad ja seotud suhteliselt madala riskiga. Viimastel aastatel on USA toll sageli teatanud saadetiste avastamisest, mis sisaldavad kümnete ja isegi sadade kilode kaupa sajadollarilisi pangatähti.
Maailmakaubanduse väga kiire arengu tulemusena on võimalik kontrollida üksnes väga väheste saadetiste sisu. Ainuke, mida tollikorraldus oma piiratud ressursside juures suudab teha, on fokuseerida tähelepanu teatud kindlatele klientidele, kes ühel või teisel moel on oma kahtlustäratava tegevusega silma paistnud.
Väga atraktiivseks rahapesu kohaks on viimastel aastatel muutunud väärtpaberiturg. Sularaha ja muud finantsvahendid pööratakse maaklerifirmade abil aktsiateks ja võlakirjadeks, mida omakorda kasutatakse hiljem muudeks «kindlamateks» instrumentideks vahetamisel.
Maaklerfirmad võivad aeg-ajalt käituda kui deposiite vastuvõtvad institutsioonid, kuid kuna see pole finantsmaailmas väga levinud, siis katsuvad illegaalselt tegutsevad grupeeringud oma raha deponeerida muudel viisidel. Maaklerfirmade kasutamist rahapesul soosib aga teisest küljest fakt, et väga harva on maaklerfirmad huvitatud uurimast oma kliendi ja investeeritavate fondide tagapõhja. Turuanalüütikute prognooside kohaselt on väärtpaberite abil teostatavad rahapesu skeemid muutumas probleemiks ka Kesk- ja Ida-Euroopa börsidel, mis tuleneb nende väärtpaberiturgude kiirest arengust ja nõrgast regulatsioonist.