Väikeraudtee otsib peadirektorit

Asekantsleri sõnul ei pea väikeraudteed haldava ettevõtte peadirektor olema raudteespetsialist. «Parem oleks, kui ta on majandusspetsialist,» lisas Soonike.

Tallinna--Pärnu--Mõisaküla ja Tallinna--Viljandi raudteeliini käigushoidmiseks moodustatav ettevõte peab REst Eesti Raudtee valitsuse korralduse alusel eraldatud olema 1. juulil. Sa-japrotsendiliselt riigile kuuluv äriühing hakkaks tegutsema riigi, maakondade ja kohalike omavalitsuste vahel sõlmitavate lepingute alusel. Praegu on veel lahtine, kuhu tuleb väikeraudtee keskus.

Väikeraudtee loomise õnnestumisest sõltub ka Eesti Raudtee tulevik. «Meie raudteele ei hakka keegi laenu andma, kui ta töötab sellise struktuuri ja kahjumiga nagu praegu,» lausus Soonike.

Järva maavanema Arvo Sarapuu sõnul on väikeraudtee loomisest huvitatud ka Türi ärimehed, sest Türil on säilinud kaubalaod, kuhu lähevad sisse haruraudteed. Türi jääb Viljandi-suunalisel raudteeliinil suurematest keskustest Lelle ja Võhma vahele.

«Nendes ladudes tegeldakse veel praegugi kaubandusega,» lisas maavanem.

Projektist on huvitatud ka hiljuti Valga külmutusvagunite depoo erastanud AS Kaha, ütles Sarapuu. Ta selgitas, et firma üks omanikke on pärit Türilt. Sarapuu sõnul on Kaha huvitatud, et Türile tekiks üks nende filiaal, kus nad saaksid külmutusvaguneid kasutada.

Järva maavanem toetab kava moodustada väikeraudtee riikliku firma baasil, kuid edaspidi võiks äriühingu aktsiaid ka eraettevõtetele müüma hakata. «Kaugemas tulevikus ei pruugi firma riigiga enam üldse seotud olla,» lisas Sarapuu.

Loodava väikeraudtee keskus võiks Sarapuu sõnul olla Türil. Ta teab aga, et Viljandi maavanem on teinud ettepaneku luua raudtee keskus Viljandist. «Teisalt pole loogiline, et raudtee keskus on selle lõpp-punktis,» leiab Sarapuu.

Järva maavanema sõnul võiks riik regionaalpoliitiliselt tulevikus ette näha projekte, mille kohaselt igas regioonis oleks mingi riigiga seotud ettevõte. «Türil sellist ettevõtet praegu pole,» lisas ta.