Investeering Eesti Gaasi on osutunud väga tulusaks

Kahe aasta eest ostsid mitmed Eesti kõrged ametiisikud Eesti Gaasi peadirektori Aarne Saare pealekäimisel Eesti Gaasi aktsiaid nende nominaalväärtusega. Näiteks endine majandusminister Toivo Jürgenson ostis 20 000 krooni eest 20 Eesti Gaasi aktsiat.

Jürgensoni eeskuju järgisid endine energeetikaminister Arvo Niitenberg, riigikogu liige Ülo Nugis, majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg. Aktsiaid ostis ka Aarne Saar. Aasta hiljem ostis Saksa riigifirma Ruhrgas Eesti Gaasi aktsiaid juba hinnaga 11 000 krooni tükk. Seega oli eraaktsionäride investeering end aastaga enam kui kümnekordselt ära tasunud.

Kokku kuulub väikeaktsionäridele praegu 5,1% Eesti Gaasi aktsiatest.

Eesti Gaasi suuraktsionärid Gazprom ja Ruhrgas jõudsid hiljuti kokkuleppele, mille kohaselt võib riik müüa endale kuuluvatest 39% Eesti Gaasi aktsiatest erastamisväärtpaberite (EVPde) eest 12,75 protsenti. 4,25% aktsiatest müüakse sama hinna ga EVP kroonide eest praegustele väikeaktsionäridele.

Ekspertide hinnangul peaks selle aasta hilissuvel või sügisel müüki minevate aktsiate hind ulatuma 8000 kroonini aktsia eest. EVP-kroonidega ostes kujuneb hind EVP hetkekursi alusel, kuid peaks olema siiski vähemalt viis korda madalam.

Aarne Saar rääkis, et hiljutise suuraktsionäride kokkuleppe kohaselt peaks Ruhrgas, kellele kuulub praegu 15 protsenti aktsiatest, saama endale 5,5 protsenti riigile kuuluvatest aktsiatest. 10 protsenti aktsiatest on kavas müüa mõnele läänes tegutsevale gaasifirmale.

Seni on Eesti Gaasi aktsiate ostmise vastu huvi tundnud Prantsuse riigile kuuluv gaasifirma Gaz de France ja Itaalia gaasifirma Italgaz. Saar sõnas, et praegu ei ole veel lõplikult otsustatud, milliste kriteeriumide alusel kaasatakse Eesti Gaasi omanike ringi kolmas gaasifirma.

Ülejäänud riigi omandusse jäävad 6,8 protsenti aktsiatest müüakse Saare sõnade kohaselt Eesti Gaasi põhikirja järgi. «See tähendab, et nimeliste aktsiate omanikel on eelisostuõigus,» lausus Saar.

Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti sõnul on erastamisagentuuri eesmärk saavutada, et Eesti Gaasi aktsiad muutuksid turul kaubeldavaks. Sarneti hinnangul on Ruhrgasi ja Gazpromi poolt seni välja pakutud riigile kuuluvate aktsiate jaotamine mõistlik. Riigile kuuluvate aktsiate jaotamise peab heaks kiitma ka erastamisagentuuri nõukogu.

Aarne Saar ütles, et Ruhrgas ja Gazprom ei ole jõudnud veel kokkuleppele, millises järjekorras riigile kuuluvaid aktsiaid müüakse. Saar avaldas arvamust, et kokkulepe saavutatakse 18. aprillil Eesti Gaasi juhatuse koosolekul. Lõpliku otsuse riigile kuuluvate aktsiate jaotamise kohta teeb Eesti Gaasi aktsionäride üldkoosolek, mis toimub 19. aprillil.