Vähi ei taha Venemaale maksta

Kommenteerides eile eelmisel nädalal Venemaa suursaadiku Aleksandr Trofimovi esitatud memorandumit nõudega maksta mahamüüdud rublade eest Venemaale hüvitust, sõnas Tiit Vähi, et ehkki ta ei pea rubla müüki õigeks, «on rublade müümine fakt ja nüüd tuleb käituda praegusest olukorrast lähtudes.»

Memorandumis osutatakse sellele, et Venemaa välisministeerium tõlgendab rublade müüki Vene Föderatsiooni rahatähtede emiteerimisena. Venemaa leiab sedagi, et Eesti valitsus ja Eesti Pank rikkusid Venemaa ees võetud kohustusi teadlikult ning nad peavad sellest lähtuvalt hüvitama rublamüügiga tekitatud kahju ulatuses, mis võrdub rubla valuutakursiga 1992. aasta juuni lõpul.

Kui võtta aluseks rahareformi ajal kehtestatud vahetuskurss 1:10, peaks Eesti Venemaale maksma 226 miljonit krooni ehk ligi 19 miljonit dollarit, samal ajal kui Eesti riik teenis rublade müügi pealt vaid 1,9 miljonit dollarit.

Venemaa memorandumile vastab Eesti välisministeerium ilmselt mitte enne 14. aprilli, mil minister Siim Kallas puhkuselt naaseb.

13. detsembril 1994 Eesti välisministeerium juba vastas Venemaa analoogsele noodile, kinnitades, et vaatamata Eesti-poolsetele korduvkatsetele ei õnnestunud Eestil suvel 1992 Venemaaga rublamassi üleandmise tingimustes kokku leppida.