Õiguskantsler süüdistab Tallinna linnavalitsust omavolis
Märtsi lõpus Tallinna linnapeale Jaak Tammele saadetud kirjas tegi õiguskantsler ettepaneku viia 1993. aasta 1. oktoobril linnavalitsuse poolt kinnitatud mitteeluruumide rentimise määrus vastavusse põhiseaduse ja kohaliku omavalitsuse seadusega.
Oma pöördumises Tallinna linnapea poole juhtis Truuväli tähelepanu sellele, et munitsipaalomandi haldamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine kuulub linnavolikogu ainupädevusse. Tallinnas pole see aga viimastel aastatel nii toimunud. Eespool mainitust lähtub, et ligi 3000 Tallinna linna sõlmitud mitteeluruumide rendilepingut on õigustühised.
Linnavolikogu tundmatuks jääda sooviva liikme hinnangul võisid linnavalitsuse kehtestatud eeskirjad ilma volikogu nõusolekuta põhjustada olukordi, kus sõlmiti hulk linnale ebasoodsaid rendilepinguid. Kahjud võivad tema hinnangul ulatuda miljonitesse kroonidesse.
Õiguskantsleri nõuniku Eve Libliku sõnul ületas linnavalitsus nende eeskirjade kehtestamisega kohaliku omavalitsuse seadusega talle antud pädevust.
Linnavolikogu õigusnõuniku Hilja-Anne Merzini sõnul pidi linnavalitsus kehtiva korra kohaselt esitama volikogule mitteeluruumide rentimise eeskirja, millegipärast seda aga ei tehtud.
Libliku sõnul ei ole kõik rendilepingud automaatselt kehtetud. «Konkreetse rendilepingu õigustühisuse üle otsustab kohus, kui üks lepingupooltest esitab kohtule vastavasisulise taotluse,» lisas ta.
29. veebruaril tunnistas Tallinna halduskohus seadusevastaseks Tallinna kesklinna valitsuse tegevuse Vase 10 rendikonkursi korraldamisel. Oma otsust põhjendas kohus samade argumentidega, millistele juhtis linnavalitsuse tähelepanu ka õiguskantsler. Kaebuse esitanud linnakodaniku esindaja jurist Tõnu Meidra Olevimäe advokaadibüroost avaldas imestust, kuidas on selline olukord Tallinnas saanud tekkida ja sellele pole keegi mitme aasta jooksul tähelepanu juhtinud.
Tallinna abilinnapea Ago Naaritsa sõnul pole linnavalitsus mingeid määrusi ega põhimõtteid rikkunud. Tema hinnangul lähtub linnavalitsus alates eelmise aasta 1. juunist Tallinna linnavolikogu poolt sama aasta 18. mail kehtestatud linna vara rentimise põhimõtetest.
«Kuna need põhimõtted pole vastuolus linnavalitsuse poolt 1993. aastal vastuvõetud määrusega, ei näe ma, et oleks tegemist mingi katastroofiga,» märkis Naarits. Tema sõnul on kogu olukorda lihtne lahendada. Linnavaradega seotud probleeme Tallinnas koordineeriv abilinnapea ütles, et 1993. aastal vastuvõetud kord tuleb tühistada ning järgides eelmisel aastal volikogu poolt vastuvõetud põhimõtteid linnavalitsusel uus kord välja töötada. «Uus kord on väljatöötamisel,» ütles ta
Milliseid põhimõtteid järgis linnavalitsus enne eelmisel aastal volikogu poolt kehtestatute olemasolu, ei osanud Naarits aga konkreetselt öelda. «Siis kehtisid teised põhimõtted,» märkis ta.
Naaritsa sõnul lubas linnavalitsus reedel linnapea Jaak Tamme allkirjaga õiguskantslerile saadetud vastuses osutatud puudused likvideerida.
Kommenteerides õiguskantsleri ettepanekut, ütles Naarits, et Truuväljal on sisuliselt õigus, kui ta väidab, et kohaliku omavalitsuse seaduse alusel kuulub mitteeluruumide rentimine volikogu ainupädevusse. Kuid tema sõnul on kummaline, et õiguskantsler ei maini oma ettepanekutes volikogu kehtestatud põhimõtteid.
«Usun, et kui Truuväli oleks nende olemasolust teadlik, oleks ka ettepanek veidi teise sisuga olnud,» lisas ta. Tema sõnul jääb õiguskantsleri avaldusest selline mulje, et keegi on talle materjalid lihtsalt ette söötnud.
Mitteeluruumide rentimise põhimõtetes on ära määratud, millistel alustel linnavara välja rentida. Eeskirjades on tema sõnul ära märgitud väiksema tähtsusega detailid, nagu kuhu tuleb avaldus viia ning muu selline. Naaritsa sõnul peab linnavalitsus seadusi täitma ning on põhimõtteliselt nõus kõigi õiguskantsleri tehtud ettepanekutega.
Eelmise aasta detsembris väitis Tallinna kesklinna vanem Jüri Ott, et õiguskantsler on linnavalitsuse mitteeluruumide rendipoliitikaga päri.