Parim spetsialist tahab lahkuda

Hea spetsialist teatab firmajuhile oma lahkumisest. Äraminekut põhjendab spetsialist eelkõige sellega, et konkureeriv firma pakub talle suuremat palka. Samas on spetsialist mõista andnud, et tema teadmised ja panus pole leidnud seni piisavalt tunnustust.

Firmajuhil on tekkinud kahtlus, et spetsialist soovib lahkumisega ähvardades tegelikult hoopis suuremat palka välja pressida. Kui spetsialist aga tõepoolest minema lasta, võtab ta endaga kaasa firma oskus-teabe ning uue samaväärse töötaja koolitamisele kuluks aega ja raha.

Meie oleme püüdnud luua kõik tingimused, et hea spetsialist ei tahakski ära minna. Need, kes lahkuvad, pole alati väga head.

Kui lahkumine on hädavajalik, siis tuleb lahkumisest teha sama rõõmus päev, kui on pulmapäev.

Kui töötaja esitab lahkumisavalduse, siis meil see igal juhul aktsepteeritakse ja tõenäoliselt isegi ei küsita -- miks. Kui juba esitatakse lahkumisavaldus, siis peaks see olema tingimusteta. Kõik küsimused tuleks juba alguses töölepinguga kindlaks määrata ja edasine peaks toimuma selle baasil. Selge on see, et kui tekib mingeid mõtteid ja arendusi, siis neid arutatakse.

Kui mõni inimene on võtnud stiiliks pideva «lehmakauplemise», siis vaevalt tal üldse kuskil püsi on. Tõenäoliselt suhtutakse temasse siis vastavalt igal pool.

Minu arvates ei peaks palk olema iganädalane jututeema. Väga väikesel turul on tegijad ju enamasti teada ja väga head spetsialistid on enamasti igal pool motiveeritud.

Iga firmajuht peab teadma, et palk ja kõik muud töötajale pakutavad tingimused oleksid konkurentsivõimelised. Töökollektiivi mikrokliima kujundamine algab juba inimeste valikust, teiseks on oluline töö organiseerimise ja tasustamise süsteem. Kui tööd on ning see on huvitav ja selgepiiriline, siis on arvatavasti ka probleeme vähem.

Kui inimene liigub, siis ta võtab mingisugused oskused ja teadmised endaga kaasa. Seaduses on ette nähtud konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise nõue. Firmasiseselt määrab igaüks ise, kas tal on midagi konfidentsiaalset või mitte. Teenindavate firmade puhul on konfidentsiaalne klientide kohta käiv informatsioon.

Ma olen kuulnud, et töölepingutesse kirjutatakse igasuguseid keelde ja käske. Niipalju peaks iga firma administratsioon teadma, et ehkki vabas riigis toimub kõik vastastikusel kokkuleppel, peavad siiski kõik dokumendid seadusele vastama.

Igasugused ametikeelud, mida harrastatakse, näiteks, et ei tohi töötada kuus kuud pärast lahkumist samal ametikohal, on minu arvates ebaseaduslik. Põhimõtteliselt võib selle peale vilistada.

- Eesti ajalehe väljaandjate hinnangul on reporterite palgad põhjendamatult kõrged. Võrreldes lääneriikidega, kus reporter saab riigi keskmist palka, moodustab meie ajakirjaniku palk vähemalt kaks keskmist. Ülemaksmise üks põhjuseid on kindlasti ajakirjanike osavus omavahel rivaalitsevate väljaandjate-peatoimetajatega manipuleerida. Näiteid, kus reporter nõuab palka ähvardusega naaberväljaandesse minna, oskavad mitmed ajakirjanduses tööandjad tuua.

Endi kahjuks, kuid olukorra sunnil on sellele järele antud. Kindel soovitus -- mitte mingil juhul järele anda ja luua ohtlikku pretsedenti, et üksteise järel otsivad kõik töötajad endale palgakruvimiseks uut töökohta.

Abi on ka sellest, kui firmajuhid omavahel infot vahetaks, kui just mitte palgapoliitikast, siis palganumbri ümber keerutavate töötajate musta nimekirja osas.

Iseenesest ei tohiks tugeva struktuurikapitaliga firmale ühe töötaja lahkumine suuri kaotusi kaasa tuua. Hädad tekivad siis, kui firma on üles ehitatud näiteks hea müügimehe oskustele. Pärast tema töökohavahetust langeksid ka ettevõtte müüginäitajad. Iseenesest on fakt, et keegi teeb teie firma töötajale tööpakkumise, tunnustus firmale. Paanikat, kuna äkki hakkab töötajaile tööpakkumusi sadama, teha ei maksa. Abiks ettevõtjale hakkab Äripäev avaldama firmajuhtide ja konsultantide kogemusi ja arvamusi nii personali, palga kui ka maksunduse, raamaratupidamise jms seoses.