Suvepuhkuseks sihtpunkti valides otsustatakse tihti riigi kasuks, kuhu Eesti «sinise» passi omanikelt viisat ei nõuta. Välditakse tüütut paberimäärimist, vajalike dokumentide õigeks ajaks kokkukorjamist.
Kui reisitakse maale, mis nõuab Eesti kodanikult viisat, ei teki Rootsi transiitviisa saamisel probleeme. Ette on ju näidata eelnevalt muretsetud põhimaa viisa.
Estraveli viisakeskuse töötaja Riin Simo sõnul jäetakse transiitdokumentide vormistamine sageli viimasele minutile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rootsi transiitviisa vormistamiseks kulub kolm päeva. Selle saamine aga eeldab mitme dokumendi kindlat olemasolu, kuna konsulaat vaatab iga taotluse eraldi läbi. Rootsi konsulaadi viisaametniku Ingrid Piirsalu sõnul tuleb transiitviisa taotlejal esitada järgmised paberid: kaks ankeeti koos fotodega, kutse, Rootsi ja Taani vahelise transpordi broneeringu koopia.
Riin Simo soovitab esitada saatkonnale vastavate dokumentide koopiad, kuna neid hiljem tagasi ei saa. Küll aga on rootslased sedavõrd ranged, et ei tunnista passi ärakirja. Konkreetset kutset omamata peab olema transiitviisa taotlejal selle asemel ette näidata hotelli ning Taani väinast ülesõidu broneering.
Ingrid Piirsalu sõnul võib küllakutse olla saadetud ka faksi teel, ent see peab sisaldama kutsutavate ees- ja perekonnanime, sünniaja ja passi numbri, Taanis viibimise kestuse ja põhjuse ning märkuse kulude kandja kohta Rootsis. Viimast küsitakse ka ankeedis ja Estraveli viisakonsultant ei soovita lahtrit täitmata jätta isegi juhul, kui tegemist on turismireisiga. Sel juhul kannab kulud turist ise.
Ka kaasasõitvad alaealised lapsed peavad olema kutsele või hotelli broneeringule märgitud ja nendele ka ankeedid täidetud. Juhul kui lapsed sõidavad vanemateta, peavad vanemad andma neile kaasa notariaalselt kinnitamata nõusoleku.
Kuna tavaliselt broneeritakse laevapiletid ja autokohad mõne reisibüroo kaudu juba kuu-poolteist varem, võiks viisakonsultantide sõnul tellida büroo kaudu samal ajal ka ülejäänud dokumentide vormistamise. Loomulikult saab dokumente anda sisse ka iseseisvalt. Küll aga saab Rootsi ja Taani vahet sõitvale transpordile broneerida pileteid vaid reisibüroode kaudu.
Rootsi transiitviisa kehtib 24 tundi, selle vormistamine on tasuta. Sageli unustatakse, et ühekordsest viisast ei piisa, kuna sama teed mööda tullakse ka tagasi. Nii tuleb Riin Simo sõnul alati märkida ankeedile ka täpne tagasisõidu kuupäev.
Kuna viisa kehtib vaid kindla aja, ei tohi piirile hilineda. Aegunud viisaga üle piiri kippudes võib saada kopsaka rahatrahvi või isegi viisakeelu. Ingrid Piirsalu soovitab sellise olukorra vältimiseks pöörduda Rootsi politsei poole, mitte katsetada tolliametnike valvsust.
Suurema seltskonnaga minnes on alati lihtsam teha grupiviisa, kuid Simo arvates on see mõttekas juhul, kui rühmas on üle 30 inimese. Väiksemal rühmal võiks olla transiitviisa igas passis: see ei kohusta inimesi ületama piiri samal ajal.
Dokumentide korrektse vormistamisega võrdselt oluline on Riin Simo sõnul ka passi hoitus. Kapsaks muutunud dokumendiga on palju lihtsam sattuda tollitöötaja huviorbiiti.