Nõu annab projekteerija

Esmakordselt ehitusega kokkupuutuval inimesel, kes vaimusilmas näeb valmis maja, ei pruugi olla ettekujutust ehitusmaksumusest ega võimalikest esilekerkivatest karidest, mistõttu asjatundlik nõuanne kulub marjaks ära. Sõltumatute konsultantide puudumise tõttu võib pöörduda projekteerijate poole, keda mujal maailmas nimetataksegi konsultantideks.

ASi A-Grupp direktori Ants Parve sõnul peab konsultatsiooni soovival tulevasel ehitajal olema maatükk, kuhu hoone püsti panna, ja ettekujutus rajatise suurusest. Tunniajase vestluse käigus võib siis juba ära öelda hoone ehitusmaksumuse suurusjärgu, mis annab ehitajale võimaluse oma soove rahakoti paksusega kõrvutada. «Teame ehituse ruutmeetri hinda, mille alusel saab kogumaksumuse öelda,» räägib Parve.

Ehituse hind sõltub spetsialistide hinnangul objekti suuruse kõrval palju tehniliste lahenduste tasemest. Kaasaegne elektri-, ventilatsiooni- jms süsteem võib mõjutada hinda 25% ulatuses. Parve hinnangul võib tehnilistele süsteemidele kuluda lausa 50% maja hinnast.

Teine suurem kuluallikas on viimistlusmaterjalid, mille põhialus määratakse projektis, kuid lõplik valik jääb omaniku otsustada ja tihti tehakse viimistlus pikema aja jooksul järk-järgult.

Esialgse vestluse käigus antud info eest projekteerijad tavaliselt konsultatsioonitasu ei küsi. «Kui teeme arvutusi rusikareegli järgi, mis baseerub ruutmeetri kogemuslikul maksumusel, siis tasu ei küsi,» väidab ASi Akos arhitekt Tõnu Kull. «Kui tuleb teha põhjalikumaid arvutusi ja täiendavat tööd, siis küll.»

Projekteerija töö esimene etapp on visandada eskiis, mille alusel tehtav maksumusarvestus erineb projekti põhjal arvestatust Kulli hinnangul 10--20%. Eskiisi põhjal ütlevad projekteerijad ka, kui palju hakkab kuluma vett, elektrit jms. Tavaliselt pakub iga arhitekt välja oma eskiisi, kuid kopsakama rahakotiga tellijad on vahel lasknud eskiisi teha ka mitmes büroos. «Eskiis maksab kena kopika,» põhjendab Kull siiski harva kasutatavat võimalust. «See tähendab idee väljatöötamist, mis on kallis,» kõrvutab ta seda enam tehnilist tööd nõudva projektiga. Ehkki Kull ei taha täpseid eskiisihindu öelda, mainib ta need olevat 10 000 krooni ringis.

Ehitusfirmade seas tuntud võistupakkumisi tehakse ka projekteerijate hulgas, ehkki viimaste elu on Kulli arvates veidi kergem seetõttu, et neid on vähem. Töö saamise pärast käib võitlus, mis paneb projekteerijaid mõnikord ka tasuta tööd tegema. Ants Parve hinnangul tasub võistupakkumine ära suurematel objektidel. «10mln ehitusel võivad pakkumised kõikuda paari miljoni piires, millest sõltub ka projekti hind,» nendib Parve. Väikeelamutel arvab Parve olevat suhteliselt väikesed vahed, seal seisneb väärtus põhiliselt ideede erinevuses.

Ago Pähn ASist A. Pähn Projekt tõdeb, et «viisakas ühiskonnas» on projekteerimise hind ehitusmaksumusest 10%. «Meil jooksevad tellijad selle peale minema,» valgustab Pähn siinset olukorda. Arhitektide liidu juhatuse liikmena peab Pähn mõistuse piiridesse jäävaks summaks 5%, kuid võistupakkumiste tulemusena jõuab projekteerimise hind ka 2--3 protsendini ehitusmaksumusest.

Kel tõsisem äriplaan ees, võib enne ehitustööle asumist lasta teha tasuvusarvestuse, mille hind sõltub ASi Estkonsult direktor Lembit Linnupõllu sõnul projekti suurusest. «Saja krooniga pole siin midagi teha, jutt on tuhandetest kroonidest,» määrab Linnupõld hinnaskaala.

Maksumusarvestuste kõrval antakse ehitajale nõu ka vajalike paberite ja nende hankimise järjekorra kohta. Esmaseks sammuks on projekteerimisloa taotlemine, mis antakse tiheasustuse korral välja detailplaneeringu alusel. Hajaasustuse puhul planeeringut ei ole, seal annab maakonna arhitektuurivalitsus loa lihtsalt välja. Seega on väljavõte detailplaneeringust või geodeetide poolt mõõdistatud ala projekteerija töö aluseks. Kohalikust omavalitsusest saadud projekteerimise lähteülesandes määratud paarisajakrooniste kooskõlastuste ja tehniliste tingimuste hankimise võib jätta projekteerijale või teha seda ise. Kui palju projekteerijate poolt hangitud kooskõlastused projekti hinda tõstavad, ei oska projekteerijad öelda, kuna kõik sõltub kokkuleppest.

Eesti projektbüroode liidu tegevdirektori Peeter Koka sõnul pole projekteerijatel ühtset hinnakirja. «Euroopas sellisele asjale hästi ei vaadata,» selgitab Kokk hinnakirja puudumist, «siin öeldakse ka, et olete nagu leivaliit.»

Ants Parve hinnangul on projektbüroodes konsultatsiooni tunnihinnad 100--200 krooni. Konsultatsiooni saab ka lepingute osas. «Tellija, kes sõlmib ehitusfirmaga lepingu, peab teadma, millele ta alla kirjutab,» lausub ASi Ehituskonsultant asedirektor Roode Liias. Ehituskonsultandi konsultatsioonitasu lähtub õppejõu tunnitasu määradest, millele lisanduvad otsesed kulutused.