- OMX Baltic0,03%299,05
- OMX Riga0,00%891,94
- OMX Tallinn0,08%2 057,92
- OMX Vilnius0,07%1 203,3
- S&P 500−0,07%6 225,52
- DOW 30−0,37%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,54%8 854,18
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92
- OMX Baltic0,03%299,05
- OMX Riga0,00%891,94
- OMX Tallinn0,08%2 057,92
- OMX Vilnius0,07%1 203,3
- S&P 500−0,07%6 225,52
- DOW 30−0,37%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,54%8 854,18
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lühiuudised
Riigikontroll on valmis hakkama kontrollima Eesti Panga viimase kolme aasta majandustegevust ning on saatnud Eesti Pangale sellekohase pöördumise.
Riigikontrolör Hindrek Meri ütles, et riigikontroll on koostanud keskpanga kolme aasta majandustegevuse kontrollimiseks programmi ja esitanud selle Eesti Pangale.
Riigikontroll on pöördunud Eesti Panga poole palvega abistada kontrolli läbiviimisel ja on valmis kohe alustama, kui Eesti Pangast tuleb vastus, märkis Meri. BNS
Erastamisagentuuri (EEA) põhikiri vajab põhjalikku muutmist, kuna praegu kehtiv põhikiri koostati poolteist aastat tagasi ja vahepeal on toimunud hulk muudatusi, ütles erastamisagentuuri avalike suhete osakonna juhataja Marko Kadanik.
Kadaniku sõnul vajab EEA põhikiri põhjalikku uuendamist. Põhikirja muutmine võib teoks saada juba lähinädalatel, lisas ta. Praegu tehakse redaktsioonilisi parandusi, mille järel saadetakse täiendatud põhikiri kinnitamiseks valitsusele. ETA
Täna otsustatakse Tallinna linnavolikogu istungil 120 miljoni krooni suuruse investeeringute lisaeelarve kinnitamine, ütles aselinnapea Tiit Järve.
Järve sõnul läheb tänasel istungil investeeringute lisaeelarve teisele lugemisele. Suuri muudatusettepanekuid investeeringute jaotamiseks komisjonidelt laekunud ei ole ning on üsna tõenäoline, et volikogu jõuab lisaeelarve kinnitamiseni, hindas Järve.
Arutusele tulevad 120 miljonit krooni sai Tallinna linn oma käsutusse võlakirjade emissiooni mahu suurendamise teel. ÄP
Audiitorfirma Arthur Andersen andis Tallinna Äripanga majandusaasta aruandele järeldusotsuse, ütles panga pearaamatupidaja.
Tallinna Äripank ei avalikustanud, millise järeldusotsuse audiitorfirma panga majandustulemuste kajastamisele andis. Panga andmetel muutus möödunud aasta auditeerimata 1,4 miljoni suurune kahjum auditeerimise tulemusena suuremaks.
Panga esialgu väljastatud informatsiooni kohaselt pidi panga aktsionäride üldkoosolek olema 18. aprillil, ent panga esindaja sõnul pole välistatud selle edasilükkamine. BNS
Hetkel kuum
24.--27. aprillini Eesti Näituste paviljonides peetavale arvuti-, side- ja kontoritehnika messile Kompuuter 96 on praeguseks registreerunud 163 firmat.
Messi korraldava Eesti informaatika fondi projektijuht Lembi Ruubel ütles, et messil osaleb peale Eesti ettevõtete ka Soome, Rootsi, Leedu, Hollandi, Austria ja Taani firmasid. Kohal on kõik Eesti juhtivad arvutifirmad, lisas ta. BNS RINGLEB ÜLE 8 MILJARDI EVP
Ajavahemikul 9.--16. aprillini jõudis Eestis ringluses olevate erastamisväärtpaberite (EVP) hulk rahandusministeeriumi andmeil 8,1 miljardi kroonini.
Nimetatud perioodil laekus kontodele 138 miljonit EVPd. 98 miljonit laekus õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisotsuste alusel avatud kontodele ja 40 miljonit RKO-arvestuskaartide alusel avatud kontodele.
16. aprilli seisuga oli ligi 648 000 kontole laekunud kokku 10,6 miljardit EVPd.
9.--16. aprillini vahetas 2200 müügitehingu käigus omanikku 77 miljonit EVPd. Eluruumide erastamiseks kasutati samal ajal 23 miljonit ja maa erastamiseks neli miljonit EVPd. BNS
Eestis on varimajanduse arvutuslik osakaal 12 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), selgub statistikaameti uuringust.
Ameti makroökonoomika teenistuse juhataja Erika Sisask ütles, et varimajanduse ulatuse uurimiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid. Eesti uuringus kasutatud sotsioloogiline meetod ei anna tema hinnangul põhjalikku ülevaadet varimajanduse tegelikust ulatusest.
Sisask selgitas, et uuringu käigus küsitles statistikaamet audiitorfirmasid ning kaubandus- ja kodumajandusettevõtteid. Ta märkis, et tegemist on legaalsete ettevõtetega, mille sees esineb ebaseaduslikku tegevust.
Näitena nimetas Sisask tulude varjamist maksudest kõrvale hoidmiseks ja ümbrikupalkade maksmist. Põhjaliku ülevaate varimajanduse ulatusest saaks tema hinnangul, kui uuritaks ka illegaalseid ettevõtteid. Uurimistöö tellis ja finantseeris Euroopa Liidu statistikaorganisatsioon Eurostat. BNS
Erastamisnimekirjas oleval pankrotistunud RASil Luunja on pankrotihalduri hinnangul võlgu nelja miljoni krooni ulatuses.
Luunja pankrotihaldur Indrek Uudeküll ütles, et peamised võlausaldajad on Tartumaa maksuamet ja pensioniamet. Tartu maakohus kuulutas Luunja pankroti välja esmaspäeval, esimene võlausaldajate koosolek on kahe nädala pärast. BNS
Eesti Telefoni ja Eesti Kaugotsingu juhid kirjutavad neljapäeval alla koostöölepingule, mille järgi hakkavad Eesti Telefoni klienditeeninduskeskused müüma piipareid ja sõlmima piiparside liitumislepinguid.
Samuti on Eesti Telefonil sõlmitava lepingu järgi õigus ise sisse osta ja müüa Eesti Kaugotsingu võrgus lubatud piipareid, ütles Eesti Telefoni pressiesindaja Kaja Tampere.
Praegu müüb piiparside teenust Eesti Telefoni Tallinna Telefonivõrgu Mustamäel asuv teeninduskeskus. BNS
Tartus lõppes kolmapäeval ilma oluliste eriarvamusteta kolmas Eesti ja Vene valitsuste vahelise kalanduskomisjoni sessioon, mille eesmärk oli kooskõlastada Peipsi järve kalapüügireeglid.
Eesti delegatsiooni juht, kalurite liidu esimees Toivo Orgussaar ütles, et pooled pidid vastastikku määratlema kalavarude suuruse ja sõltuvalt sellest jagama väljapüügi kontrollnumbrid.
Orgussaare sõnul tekkis delegatsioonidel lahkarvamusi kohavarude hindamisel. Ta selgitas, et venelased kuulutasid koha alammõõdu mittekehtivaks, viidates eriti rikkalikule koha järelkasvule.
Pooled jõudsid kokkuleppele, et kalurid võivad tänavu Peipsist püüda 1750 tonni koha, mullu oli piirang mõlemale riigile 1700 tonni.
Põhjalikumalt vajab uurimist Vene teadlaste esitatud väide, et tegelikult püüavad kummagi riigi kalurid järvest mitu korda rohkem koha, märkis Orgussaar. BNS
Metsatööstusettevõtte AS Tarmeko aktsiate kontrollpaki omanik AS FMC nõuab erastamisagentuurilt erastatud vara hulgast eraldatud hoone hinna mahaarvamist.
Tarmeko peadirektor Olev Nigul ütles, et erastatava vara hulgas olnud Tõravere puidujaoskonnale ilmus õigusjärgne omanik, kellele agentuur vara tagastas.
Nigul märkis, et ettevõte ei saa nõustuda agentuuri sooviga säilitada omandatud vara esialgne hind. Ta lisas, et firma taotleb eraldatud jaoskonna hinna mahaarvamist ostusummast. BNS
Eesti Gaasi suuraktsionärid Saksa Ruhrgas ja Vene Gazprom jätkavad neljapäeval kõnelusi, et saavutada kokkulepe Eesti Gaasi riigile kuuluvate 39,3 protsendi aktsiate erastamise tingimuste suhtes.
ASi Eesti Gaas peadirektor Aarne Saar ütles, et kõnelused uue aktsionäri juurdevõtmise tingimuste üle jätkuvad homme ehk üks päev enne aktsionäride korralist üldkoosolekut.
Ruhrgas ja Gazprom ei ole kokkuleppele jõudnud, kas suurendada Ruhrgasi osalust enne või pärast uue välisinvestori juurdevõtmist märkis Saar.
Aktsionäride kava järgi müüb riik endale kuuluvad aktsiad neljas etapis, esimeses kahes etapis EVPde ning kahes järgnevas raha eest.
Osa aktsiaid võib riik müüa vabalt võõrandatavana, osa aktsionäridele eelisostuõigusega ja osa uuele välisinvestorile. BNS
Teisipäeval toimunud Eesti ekspordinõukogu üldkogu koosolekul kinnitati eelmise aasta finantsaruanne, käesoleva aasta tegevuskava ning eelarve. 1996. aasta eelarve maht on 1,5 miljonit krooni, teatas ekspordinõukogu projektijuht Aare Puur.
Puuri sõnul on jaguneb suurem osa eelarvest kontaktürituste korraldamisele ja neil osalemisele, kirjastamistegevusele, ärikontaktide vahendamisele ning elektroonilise väliskaubanduse infokeskusele.
Üldkogul märgiti edaspidise töö olulise suunana eksportöörile vajaliku teenusepaketi edasist arendamist ning aktiivset müüki, lausus Puur.
Olulise osana teenusepaketis rõhutati Internetiga seotud väliskaubanduse infoteenust. Puur lisas, et üldkogul rõhutati ekspordinõukogu senisest suurema aktiivsuse vajadust.
Üldkogu otsustas laiendada ekspordinõukogu juhatust ühe liikme võrra, uueks liikmeks sai riikliku ekspordi krediteerimise fondi tegevdirektor Gunnar Lambing. ÄP
Eesti Ühispank tahab lähiajal alustada vähemalt 10aastase tähtajaga eluasemelaenu pakkumist, ütles panga laenuosakonna juhataja Andrus Kimber.
Kimber märkis, et pank taotleb ressurssi eluasemefondilt maailmapanga poolt planeeritava krediidiliini kaudu. Ressurss peaks aasta teisel poolel võimalikuks saama, lisas ta.
Samuti otsib Ühispank iseseisvalt võimalusi ressurssi saada, ütles Kimber. Ühispangal on tema sõnul konkreetsed läbirääkimised Saksa DG Pangaga.
Laenu intressitase jääks vahemikku 10--12 protsenti, ütles Kimber.
Seni on Ühispank pakkunud Eluasemefondi kaudu noore pere laenu, mis on Kimberi sõnul end igati õigustanud. BNS
Enimloetud
2
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
4
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele