- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 100−0,13%8 926,55
- Nikkei 2250,62%39 908,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,55
- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 100−0,13%8 926,55
- Nikkei 2250,62%39 908,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kalalaevastik on kohtuvõrgus
29. jaanuaril esitas Ookeani pankrotihaldurite esindaja Aivar Pilv Tallinna linnakohtusse hagi tunnistada kehtetuks Ookeani ja erafirma Kalbur-F vaheline ostumüügileping, millega viimane ostis eelmise aasta lõpus üheksa Ookeani laeva 13,9 miljoni krooni eest. 11. aprillil lükkas kohus istungi edasi, sest pooled on alustanud läbirääkimisi kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks.
Firma Kalbur-F esindaja, vandeadvokaat Aare Tark, peab 39,6 miljonit krooni, mille võrra olevat pankrotivara antud tehinguga vähenenud, ebareaalseks. «Leping ei koosne ainult ostusummast,» selgitab Tark. «Lepingus on fikseeritud kümme punkti, mida ostja kohustus tegema. Ostu-müügilepingu maksumus on need kohustused kokku.»
Aksel Siemeri sõnul on firma enamiku lepingus ette nähtud punkte täitnud. Ta ütleb, et Kalbur-F on võtnud tööle üle viiesaja Ookeani endise meremehe ja maksnud neile töötasuvõlad 3,4 miljonit krooni.
«Kokku oleme laevade remondiks ja remonditud laevade merele saatmiseks kulutanud üle 37 miljoni krooni,» lisab Siemer.
«Meie eesmärk hagi esitades ei olnud laevu ära võtta,» väidab Aivar Pilv. «Meie eesmärk on saada pankrotipessa raha, mis vastaks enam-vähem laevade tegelikule hinnale. Seda silmas pidades olemegi alustanud teise poolega läbirääkimisi ning taotlesime linnakohtus istungi edasilükkamist.»
Äripäevale teadaolevalt on pankrotihaldurid küsinud firmalt Kalbur-F 18--20 miljonit krooni, Kalbur-F on pakkunud kaheksa miljonit krooni.
Aksel Siemer sõnab, et Kalbur-F on nõus teatud summa laevade eest lisaks maksma, sest firma on sundseisus. «Meie partner ja finantseerija Inglise firma Jaytee Seafood Ltd on andnud mõista, et ta ei saa meid usaldada, kui meil on käsil kohtuasi,» selgitab Siemer. «Pealegi tahame tuleval aastal osta uue laeva, mis maksab 20 miljonit USA dollarit. Me ei saa välispanka pöörduda, kui meil on kohtuasi kaelas.»
«Pikk kohtuprotsess on mõlemale poolele kulukas,» lisab Siemer. «Pankrotihaldurid maksavad võlausaldaja taskust, meie oma taskust.» Samas tõdeb ta, et kui Kalbur-F peaks kompromissettepanekuna nõutavad 20 miljonit krooni tasuma, oleks ettevõte pankrotis ja tööta jääks pool tuhat inimest.
Laevade ostu-müügilepingu sõlmimisel oli kokkuleppehinna määramisel aluseks audiitorfirma KPMG Estonia vannutatud audiitori Vello Voldi arvamus.
«Mulle anti ülesanne hinnata laevad, sest Kalbur-F tahtis Ühispangast laevade ostmiseks laenu saada,» selgitab Volt. «Mul ei olnud teist võimalust, kui hinnata 13--25 aasta vanused laevad vanarauana, sest alused olid üle maailma laiali.»
«Laevadel asuvad seadmed hindasin nullväärtusega, sest kui laevad vanarauana maha müüa ja seadmed maha võtta, ei maksa need midagi,» räägib Volt. «Tegu oli minu konservatiivse hinnanguga, sest teist varianti ei olnud. Kui laevad oleksid Tallinnas olnud, oleks ekspert seadmed ära hinnanud ning siis oleks audiitor lõpliku otsuse teinud.»
Hetkel kuum
Aivar Pilve sõnul ei lähtutud laevade müümisel sugugi vanaraua hinnast, vaid see kujunes laevu hinnanud komisjoni subjektiivse arvamuse alusel. Oma väite tõestuseks toob ta laeva Elva, mille maksumus vanarauana oli audiitori hinnangul 926 755 krooni, laev müüdi aga 2,5 miljoni krooni eest.
Laevade kogu müügihind 13,9 miljonit krooni ei ole nende tegelik väärtus, kinnitab Pilv. Vastavalt üleandmis- ja vastuvõtuaktile andis Ookean firmale Kalbur-F tasuta üle laevadel olnud materjale 30 miljoni krooni ja kalatooteid 9,4 miljoni krooni väärtuses.
Ostu-müügitehinguga ei laekunud Ookeani arvele sentigi reaalset raha, väidab Pilv. Ta räägib, et Kalbur-F ostis laevad läbi Ühispanga, tasus Ookeani väidetavad võlad panga ees ning võttis samas laevade ostmiseks laenu, pantides laevad pangale.
«Kalbur-File müüdud laevad on kõige ausamalt ja puhtamalt müüdud,» hüüatab Aksel Siemer. «Ookean on kõik teised laevad müünud sootuks ilma hindamiskomisjoni otsuseta. Miks pankrotihaldurid teistest tehingutest pole kinni hakanud. Aga sellepärast, et neist tehingutest on vähe dokumente alles.»
«Meie tehing on dokumentaalselt tõestatav ja see annab meile kindluse,» lausub Siemer.
Ookeani endine peadirektor, väliseestlane Ervin Hopp, on nagu pankrotihalduridki veendunud, et kõik laevad on müüdud odavalt.
Markantseima näitena toob ta ujuvbaasi Frederic Chopin, mis müüdi 2,35 miljoni krooni eest. «Ujuvbaasil oli 90. aastatel paigaldatud uus kalajahutehas, mis maksis üle 900 000 dollari,» räägib Hopp. «Hiljuti müüdi Leedus sarnane ujuvbaas vanarauaks miljoni USA dollari eest.»
Hopp vahendab praegu Läti, Leedu, Kaliningradi ja Murmanski kalalaevade koostööd välisfirmadega.
Vastavalt pankrotiseadusele algab pankrotimenetlus hetkest, kui kohtule esitatakse pankrotiavaldus. Ookeani masinist Agu Vissel esitas pankrotiavalduse eelmise aasta 1. augustil, nõudes üle 20 000 krooni saamata jäänud töötasu.
15. septembril otsustas Ookeani juhatus pankroti ise välja kuulutada. Tallinna linnakohus kuulutas Ookeani pankroti välja 30. oktoobril.
«Seega müüdi laevad Kalbur-File enne Ookeani pankroti väljakuulutamist, kuid pärast pankrotimenetluse algust,» ütleb Pilv. «Seda saab käsitleda kui teadlikku võlausaldajate huve kahjustavat tegevust. Võlausaldajate huvide kahjustamisele viitab ka asjaolu, et laevad müüdi oksjoni korraldamata ning müügihind ei peegelda laevade tegelikku väärtust.»
Pilve andmetel ei olnud Tallinna ja Harju täitevbürood, kes laevad Ookeani juhatuse ettepanekul müüsid, teadlikud kõigist tehinguga seotud asjaoludest. «Nimelt oli Aksel Siemer üheaegselt Ookeani laevastiku direktor, firma Kalbur-F direktor ja aktsionär ning tagatipuks laevu hinnanud komisjoni esimees,» süüdistab Pilv. «Kõik käis ühe mehe juhtimisel.»
Hiljem on riigi täitevamet riigikontrolli ettepanekul revideerinud Tallinna ja Harju täitevbüroo tegevust ning vabastanud töölt Tallinna ja Harju täitevbüroo direktori kohusetäitja Reet Voki, kes vastutas laevade müügi korraldamise eest firmale Kalbur-F, ja direktori asetäitja Silvia Listaku.
Aksel Siemer tõrjub kategooriliselt süüdistusi, nagu oleks ta istunud üheaegselt mitmel toolil. «Läksin puhkusele samal päeval, kui asusin Kalbur-Fi tööle, see on 16. oktoobril,» räägib firma tegevdirektor. «Puhkuse ajal andsin Ookeanile lahkumisavalduse.»
Ookeani endine peadirektor Jakob Rang, kelle ametisoleku ajal müüdi üle 30 laeva, möönab, et Aksel Siemeri seotus laevu soetanud erafirmaga on tehingule varju heitnud, kuid aktsionäriks olemist ei saa kuriteoks pidada.
«Läbirääkimised käisid Kalbur-Fi juhatuse esimehe Lembit Peedoksaarega,» väidab Rang.
Rangi sõnul pole ühtegi Ookeani laeva müüdud vahendusfirmadele. «See, et üheksa laeva sattus proffide kätte, Kalbur-File, võttis vahendusfirmadelt leivatüki käest ning nad alustasid laimukampaaniat,» lisab Rang. Tema andmetel käisid vahendusfirmad, kelle nimed ta jätab siiski nimetamata, kaebamas riigikontrollile, täitevametile ja ministeeriumidele.
Rang kinnitab, et kõik Ookeani vara müügiga seotud tehingud kiitis heaks riigiaktsiaseltsi juhatus.
«Mulle tuli tollaselt majandusministrilt Toivo Jürgensonilt lausa korraldus müüa Ookeani vara, sealhulgas laevu võlgade katteks, ja püüda samal ajal säilitada Eesti kalalaevastik,» räägib Rang. Tema sõnul müüdi enamik laevu vanarauaks.
Rang tunnistab, et juba eelmise aasta veebruaris oli Ookeani juhatusel selge, et firma on pankrotieelses seisus.
Kalalaevastiku säilitamiseks moodustas Ookeani endine peadirektor eelmise aasta märtsis ettevõtte 12 paremas korras oleva laeva baasil ASi Ilmameri, mille aktsiad kuulusid täielikult Ookeanile. Kuna Ookeanil olid kaelas suured võlad, ei kinnitanud Tallinna linnavalitsus Ilmameri põhikirja, lausub Rang.
Kui Ookeani juhatus kuulutas ettevõtte eelmise aasta septembris pankrotis olevaks, rõhutati vajadust säilitada ASi Ilmameri struktuur. «Seega pidin need laevad müüma koos,» lisab Rang.
Rangile kuulub praegu aktsiaselts Rang & Co, mis tegeleb ühe transpordilaeva rentimisega. Endine Ookeani tegevjuht esindab ka maksuvaba firmat Aino, kellele kuulub 26 protsenti Kalbur-Fi aktsiatest.
Aksel Siemer rõhutab, et kui Kalbur-F poleks laevu ostnud ega võtnud üle riigifirma võlgu Inglise firmale Jaytee Seafood Ltd summas 1,741 miljonit krooni, oleksid välisvõlausaldajad laevad arestinud ja töötavat Eesti kalalaevastikku poleks olemas.
Kaks moonsund-tüüpi laeva Eestirand II ja Stralsund loksuvad alates detsembri algusest Tallinna reidil. Ookeani pankrotihaldurid pole siiani suutnud otsustada, mida nendega pihta hakata.
ASile Kalbur-F praegu kuuluvast üheksast laevast püüab neli kala Islandi ja Kanada vahel Irmingeri merel, kaks on suundumas püügirajooni, ülejäänud on kas remondis või remonti tulemas.
Kohtuistung laevade müügi seaduslikkuse üle jätkub Tallinna linnakohtus 23. mail, kui pooled varem omavahel kokkuleppele ei jõua.
Enimloetud
1
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
3
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele