22 aprill 1996

Vorstitsehh kiriku abiga

Pole just tavaline, et Eestis mõni tootmisettevõte kirikusidemete abil luuakse. Täna 25 inimesele tööd andva Torma vorstivabriku tekkimises on oma osa ka juhusel. Nimelt sai Torma kogudus endale sõbraks Helsingi Pakila koguduse. Selle liikme, Soome toiduameti peadirektori Kalevi Salmineni eestvõttel loodi Soomes Pakila Torma sõprade ühing.

«Tahtsime luua midagi püsivat, et abi tooks Tormale kasu ka tulevikus,» räägib Kalevi Salminen ise. Plaaniti nii meierei kui pagaritöökoja ehitamist, kuid majanduslikult efektiivseimaks osutus väikese vorstivabriku rajamise kava.

Ühisfirma AS Torpak loodi mais 1992, aktsiakapitali suurus on praegu 1,4 miljonit krooni. Eestlastele kuulub 51% aktsiatest, Soomest kuulub omanikeringi lisaks sõprade ühingule ka üks suuremaid lihatööstuskontserne LSO Food ja üle poolesaja väikeaktsionäri.

«Leppisime kokku, et Eesti pool ehitab ümber hoone ja meie muretseme seadmed,» tutvustab Salminen tollast strateegiat.

Salmineni eestvedamisel saadi Soome valitsuselt ligi miljon krooni «lähirajoonide arendamise abi», millest 45 000 FIMi tuleb viie aasta jooksul tagasi maksta. Selle raha eest muretseti kasutatud lihatööstusseadmeid ja pandi need Tormas endisesse EPT töökotta üles.

Lehekuulutuse peale tegevdirektoriks saanud Raul Randma alustas ehitustöödega 1992. aasta sügisel ja kaks aastat hiljem tehti Tormas esimesed vorstid. Praegu teeb tsehh päevas ligi 2 tonni keedu- ja suitsuvorste, sardelle, viinereid ja sinke.

Kõik retseptid on välja mõelnud Raul Randma abikaasa Jaana. Tema vorstid pole liialt vürtsised, pigem magusavõitu maitsega. Konservante ei kasutata ja välismaalt liha sisse ei osteta, toonitab Jaana.

«Toorainega varustavad meid oma liikmesühistud ja lähikonna põllumehed,» nendib Raul Randma. Tema sõnul on Eestist varutud loomade liha igal juhul kvaliteetsem kui välismaalt sisse ostetud külmutatud liha.

«Oma ameti tõttu tean, milline peab olema vorsti kvaliteet ja Tormas toodetakse Euroopa tasemel kaupa,» kinnitab Kalevi Salminen. Ta lisab samas kiiresti, et Soome toiduametil pole Torpakiga siiski mingit pistmist ja Eestimaal vorstide tegemine on tema eralõbu.

«Meie ei taha siit ära viia ühtegi senti, jätame kõik dividendid Torma kogudusele,» lubab Salminen Soomepoolsete aktsionäride nimel Tormale helget tulevikku.

Salminen ei ole Eesti vorstivabrikute toodangu Soome eksportimise suhtes kuigi optimistlikult meelestatud. Ta vihjab Euroopa Liidu veterinaariaalastele nõuetele, mida isegi Soomel oli küllalt kulukas enne ELi liikmeks saamist täita.

«Minu teada tegelevad Eesti toiduamet ja veterinaarteenistused Eesti seaduste ELile sobivaks kohandamisega,» peab Salminen ekspordivõimalusi siiski mitte päris lootusetuks.

Eestis on praegu ligi 150 lihatööstust, neist lõviosa pisikesed. «Seda on väga palju ja arvan, et vähemalt pooled ei jõua ajaga kaasas käia ning need tuleb sulgeda,» pakub Raul Randma. Oma firma väljavaateid peab ta heaks, sest toodangu turustamisega probleeme pole. Kliendid on põhiliselt Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõgeva kauplused.

Randmade sõnutsi on Eestis möödumas välismaise toidutoodangu kummardamine ja meie tarbija eelistab kodumaist kaupa, mille kvaliteedis võib kindel olla.

Hetkel kuum