29 aprill 1996

Eesti ei täida kalapüügi kvoote

Põhjustena, miks Eesti ei suuda eraldatud kvoote täita, nimetas Robert Aps kala ja kalatoodete transiiti läbi Euroopa Liidu, mida Eesti statistika ei sisalda. Samuti on probleem olemasoleva toodangu turustamisega, lisas Aps.

«Näiteks kilutoodangule on meil kvoot 390 tonni, aga meie ettevõtted pole suutnud sõlmida lepinguid selle toodangu tarnimiseks,» lisas Aps. «Seni ei ole meil olnud probleeme toodangu kvaliteediga, kuid Euroopa Liidu nõuded, mis esitatakse tööstusele, lähevad karmimaks.»

«Need arvud on meie tollistatistika andmed, arvesse läheb ka see kala, mis läheb ja jääb Euroopa Liitu,» rääkis Aps. «Suur osa sellest läbiti Euroopa Liidu transiidina ja ei lähe meil arvesse.»

Asjaolu, et Euroopasse eksporditavad kalatooted peavad olema sertifitseeritud, muutub lähitulevikus Apsi sõnutsi kriitiliseks tingimuseks Eesti kalaekspordil.

Kvootide mittetäitmise korral ei suuda Eesti põhjendada oma lisanõudmisi uute kvootide järele.

Läbirääkimistel Euroopa Liiduga õnnestus Eestil saada juurde lisakvoote samas suurusjärgus, milline oli Eesti reaalne kalaeksport Rootsi ja Soome enne nende liitumist Euroopa Liiduga.

«Tulemused on rõõmustavad ja meil on võimalus saada juurde soodustingimusi tursa-, mageveekala- ja lõhetoodete osas,» kinnitas Aps. «Meie kalurite, töösturite ja kaupmeeste huvi lepingu vastu on suur ning kvoote on hakatud täitma. Järgmiste kvootide osas saame alustada läbirääkimisi alles siis, kui saame näidata, et oleme olemasolevaid täitnud.»

Hetkel kuum