Ehitamata aiad ja remondiootel kodud. Sõjahirmu tunnistamist tajutakse argpüksluse ja reetmisena

Delfi uuriva toimetuse juht Holger Roonemaa ütleb, et peale artiklitesarja sõjahirmust on nende poole pöördunud kümneid inimesi, kes jagavad lugusid sõja mõjudest nende eludele. Omamoodi peksukotiks on saanud sõjahirmu tekkimises aga ajakirjandus.

„Läbiv joon, mida tuuakse välja on see, et ajakirjandus on õhutanud sõjahirmu ja kui inimesed nii tunnevad, siis järelikult nii ongi. Teisalt ajakirjanduse ülesanne on informeerida ja mõnes mõttes on see sõnumitooja tulistamine,“ rääkis Roonemaa saates „Äripäeva arvamusliider“.

Roonemaa tõi ka välja, et arutatakse ka selle üle, kuidas peaks Ukraina sõja kajastusi muutma, et aidata kohati põhjendamatut hirmufooni vähendada.

Ta tõi ka välja, et omajagu vigu on tehtud ka riigi poolt ning hinge läks talle üks Harjumaa naise kiri, kes kirjeldas, kuidas tal on piinlik, et ta sõjahirmu tunneb, aga kuidas hirmu tõttu pani ta pausile koduremondi ja aia uuendamise. Kirjas toimetusele kirjeldas naine, et kuigi ühiskond on justkui kõik endastoleneva sõjaohu vähendamiseks teinud, siis sellest ikka ei piisa ja ohverdused ei vii tulemusteni.

„Me maksame järjest rohkem makse ja tõstame kaitsekulutusi ja ikka me näeme, et sellest ei piisa. Vaid näeme, kuidas kaitsevaldkonna endised ja praegused inimesed ja poliitikud omavahel avalikult kaklevad,“ kirjeldas Roonemaa lugeja kirja.

Saates „Äripäeva arvamusliider“ arutamegi ajakirjanduse rolli üle sõjahirmu tekkimisel ja leevendamisel. Räägime, kuidas mõista lääne mainekates väljaannetes ilmunud sõnumeid, et Eesti on järgmine ja milline on olnud sõjahirmu mõju meie inimestele ja nende valikutele.

Küsis Eget Velleste.

Pildi autor Sille Annuk/TartuPM/Scanpix