Kui enamik maaerakondlasi hääletas eelnõu menet-lusse jätmise vastu või loobus hääletamast, olid koonderakond ja reformierakond eelnõu edasise arutamise poolt.
Riigikogu maaliidu fraktsiooni liige Juhan Telgmaa sõnul on just seaduseelnõus sisalduva paragrahvi -- ettevõtluse tuludelt tulumaksu ei maksta -- lakoonilisus on üks põhjusi, miks maaliit eelnõud ei toeta. «Eelnõu peaks olema väga rangelt puhastatud kõigist võimalustest investeeringute sildi all tulusid peita,» ütles Telgmaa.
Eelnõu autor reformierakondlane Heiki Kranich kinnitas, et tema erakond ei kavatse leppida pelgalt ettevõtte tulumaksu vähendamisega. «Maksustatakse kulutusi, mis ei ole ettevõtte seisukohalt otstarbekad, nagu dividendid ja erisoodustused, või on seotud sellega, et ettevõtte omanikud võtavad sealt raha välja,» lausus Kranich.
Ta kinnitas, et eelnõu on reformierakonnale äärmiselt oluline, mistõttu loodab jõuda kokkuleppele ka koalitsioonipartneritega, sh maaerakondadega.
Riigikogu majanduskomisjoni aseesimees koonderakondlane Mati Meos kinnitas, et eelnõud praegusel kujul vastu võtta ei saa. Samas ei soovinud ta kommenteerida konkreetseid muudatusi, mida koonderakond sooviks eelnõus teha.
Eelnõu kohta ettekandega esinenud reformierakonna liige Rein Voog lükkas ümber eelnõu aadressil tehtud kriitika. Ta leidis, et kui seadus vastu võetakse, suurenevad Eesti majandusse tehtavad välis- ja kodumaised investeeringud ning tekib hulgaliselt uusi töökohti.
Voogi sõnul toetab eelnõu kodumaist ettevõtlust ja on vastuargument neile, kes propageerivad kaitsetolle ja riiklikke dotatsioone. Kommenteerides välisekspertide eitavat suhtumist eelnõusse ütles Voog, et «seda võib iseloomustada Murphy seadusega -- konsulteerides ekspertidega võite saada kinnituse kõikidele oma arvamustele».
Maarahva erakonna fraktsiooni aseesimees Ando Leps lausus, et esitatud eelnõu pole oluline. «Tähtsam on hoopis Eesti Panga kontrollimine,» lisas ta. Leps eitas lahkhelisid KMÜ sees. «Reformistide olukord pole nii roosiline, nagu nad püüavad näidata. Nad käituvad liiga enesekindlalt, mida ma pean vääraks,» ütles Leps. Ta kinnitas samas, et koalitsiooni lagunemist pole karta.
Lepsi sõnul ei ole kindel, kas eelnõu teine lugemine on kevadel või alles sügisel. Viimasel juhul ei saaks eelnõuga enam arvestada 1997. a riigieelarvet koostades. Saadikud peavad esitama oma parandusettepanekud eelnõule hiljemalt 9. mail.
Äripäeva andmetel otsustavad poliitilised erakonnad eelnõusse suhtumise põhjal, kellega sõlmida valimisliite sügisel kohalike omavalitsuste valimistele minnes.
Ettepaneku kaotada ettevõtte tulumaks tegi reformierakond jaanuaris. KMÜ suhtus eelnõusse tõrjuvalt, mistõttu valitsus eelnõu ei toetanud.
Riigikogu rahanduskomisjon otsustas 19. märtsil soovitada parlamendile eelnõu menetlusest välja arvata. Teisipäeval pressikonverentsil teatas aga peaminister Tiit Vähi, et kuna koonderakond ei soovi konflikti reformierakonnaga, läheb eelnõu arutusele. Koalitsiooni maaerakonnad on varem teatanud, et nemad ei toeta eelnõu arutamist riigikogus.