6 mai 1996

Olematu kokkuhoid

See oli möödunud nädalal, kui rahandusminister Opmann uue Mersu ostu järgseid tervitusi vastu võttes huuled lapsikult prunti ajas ja ütles, et mis te, mehed, kiusate, teistel on autod ju veel kallimad.

Kahjuks on see värske, kuid kaugeltki mitte ainuke näide sellest, et riigiametniku näpud on nobedad riigi, st mitte isiklikku raha tuulde laskma. Samas seisab riik probleemi ees, kuidas vähendada üldvalitsuse 3,8protsendilist defitsiiti sisemajanduse kogutoodangust. Äripäev on seisukohal, et laristamine tuleb lõpetada ja avaliku, st riikliku sektori kulutamisi kõvasti kärpida.

Kokkuhoiust lähtuva riigieelarve koostamine on parasjagu just päevakorras, kuna aprillis valmis järgmise aasta eelarve projekt ja praegu tegelevad kümned ministeeriumite ja teiste riiklike allasutuste ametnikud oma ametkondade rahavajaduse ja etteantud kontrollarvude klapitamisega.

Minister Opmann on järgmiseks aastaks prognoosinud tarbijahinnaindeksi 17% ja SKT 3% kasvu. «See tähendab, et riigi võimalused teha kulutusi kahanevad umbes neli protsenti ehk riik peab hakkama oma avalikke kulutusi vaatama, piiritlema ja mõnedes kohtades kokku tõmbama,» on Opmann aprillis Äripäevale öelnud. Kangesti tahaks loota, et mainitud «mõnede kohtade» alla käib ka mõttetute ja röögatult kallite lukskaupade, nagu mõne ministri auto, riigivaldusse ostmine. Samas peab aga heameelt tundma, et kulude kärpimine siiski riigimeeste mõtteis mõlgub, vaatamata asjaolule, et kokkuhoid pole veel teadlikult planeeritud, vaid pealesunnitud abinõu.

Avaliku sektori kulutusi on võimalik vähendada igas selle mõiste alla käivas valdkonnas -- nii kesk-, kohalike omavalitsuste kui eelarveväliste fondide lõikes.

Keskvalitsus peab jätkama eelmisel sügisel vastu võetud valitsuse seaduses kirjapandud printsiipide järgimist. Selle seadusega asuti likvideerima riigiameteid. Haldusreformi esimesel etapil likvideeritakse üheksa ametit. See peaks rahandusministeeriumi eelarveosakonna juhataja Ants Liiveri sõnul riigiametitele kuluvaid summasid vähendama kuni 10%.

Omavalitsuste kiiresti kasvanud huvi laenamise vastu on ärgitanud keskvalitsust parandama seda ala reguleerivat seadusandlust. Praeguses seaduses reglementeerib omavalitsuste laenamist vaid lühike, kuid piisavalt laia tegutsemisvälja lubav säte, mille järgi ei tohi omavalitsus laenude tagasimaksmiseks kulutada rohkem kui 20 protsenti oma eelarvest.

Lisaks on keskvõim jõudnud järeldusele, et kohalike omavalitsusüksuste hulk Eestis -- 254 -- on liiga suur.

Eelarveväliste fondide raha on siiani kasutatud väheintensiivselt. Samas aga arvasid möödunud aastal Eestit külastanud kuue USA osariigi peakontrolörid, et Eestis on küllalt head võimalused sotsiaalfondide raha oskuslikult paigutades korralikke dividende teenida. Kõneks oli isegi võimalus mõne USA riikliku fondi raha osaline paigutamine Eestisse. Vaadates aktsiahindade kiiret kasvu, tuleb tõdeda, et polnud halb nõuanne.

Mujal maailmas on kokku-hoid viimastel aastatel olnud kõva sõna. Sellele rajas oma poliitika Inglise raudne leedi Margaret Thatcher, USA vabariiklased sundisid Clintonit kibekähku välja töötama eelarve tasakaalustamise kavad. Siit idee ka Eesti poliitikutele -- kokkuhoiupoliitika ajamine tagab nutikale poliitikule koha riigi tippjuhtkonnas.

Hetkel kuum