Tippamentnikud ei esita valeandmeid

Söördi kinnitusel pole riigikontroll seni teinud ka ühtegi ettepanekut deklaratsioonis esitatud andmete põhjal kriminaalasja algatada. «Ma ei julgeks anda mingit hinnangut tippjuhtide aususe kohta, sest ma pole veendunud, et kontroll on olnud piisav,» märkis Söörd.

Riigikontroll teeb Söördi sõnul kontrolli pisteliselt, võttes ühendust asjakohaste registritega ning võrreldes andmeid deklaratsioonis ja registris. «Mul on raske öelda, kui palju deklaratsioone me jõuame üle kontrollida, esialgu on kontroll pisteline,» märkis Söörd.

«Me ei ole leidnud mingeid varjamisi, on leitud ainult vormistamise ebatäpsusi. Me ei ole võtnud endale ka voli hakata üht või teist numbrit parandama, see jääb deklaratsiooni esitaja südametunnistusele,» lisas ta.

Riigikontrollis tegeleb majanduslike huvide deklaratsioonide järelkontrolliga üks inimene, kelleks on asutuse jurist.

Jurist-konsultant Reet Kalliveri sõnul pole eilse seisuga veel saabunud 60 linna- ja vallavolikogu esimehe deklaratsiooni, ehkki tähtaeg sai läbi 1. märtsil.

Kokku peaks riigikontrolli laekuma pisut üle 300 majandusliku huvi deklaratsiooni kohaliku omavalitsuse juhtidelt ja ministritelt. Riigikogu liikmed said oma deklaratsiooni esitada riigikogu korruptsioonivastasele komisjonile.

Rein Söördi sõnutsi ei ole paljudes linnades ja valdades seadusest ja valitsuse määrusest õigesti aru saadud. «Ollakse üllatunud, kui riigikontroll deklaratsiooni nõudes nende poole pöördub,» lausus Söörd. Tema sõnul on segaduse põhjus see, et eelmise aasta majandusliku huvi deklaratsioon tuli esitada 1. oktoobriks 1995, selle aasta oma aga 1. märtsiks 1996. Edaspidi tuleb kõrgetel riigiametnikel deklaratsioon esitada igal aastal 1. märtsiks.