Hispaania valitsus ajab kokkuhoiupoliitikat

Kokkuhoid hõlmab kõiki ministeeriume, kuid jätab puutumata pensionid ja töötuabiraha, et mitte tekitada riigis pärast sotsialistide 13aastast valitsemist liiga suurt sotsiaalset rahulolematust. Säästusumma moodustab ühe protsendi eelarvest ja 0,7 kogukuludest. Katalaani rahvuslased, kelle toetusest rahvapartei (PP) vähemusvalitsus on sõltuv, peavad kokkuhoidu ebapiisavaks.

Hispaanial on vaja eelarvekulusid kärpida mitmel põhjusel. Pürgides esimeses grupis loodavasse Euroopa majandus- ja valuutaliitu (EMU), tuleb eelarvepuudujääk saada alla kolme protsendi.

Mullu moodustas eelarvedefitsiit 5,8% sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja praeguse säästuga alaneb see 4,4 protsendini. Hispaania eelarveameti juht Jose Barea on pidanud seda juba ebapiisavaks ega välista sel aastal veel ühe kärpe tegemise vajadust.

Teiseks on kokkuhoid vajalik aeglustunud majanduskasvu tõttu. Mullune kolmeprotsendiline SKT kasv langeb tänavu 2,8 protsendile, jäädes tunduvalt alla esialgsele prognoosile -- 3,4%.

«Meie eesmärk on anda rahvusvahelisele üldsusele märku, et valitsus ajab karmi eelarvepoliitikat,» ütles majandusminister Rodrigo Rato.

Hispaania välisminister Abel Matutes lõi eile laineid oma avaldusega, kus ta avalikult kuulutas, et Hispaanial võib aega väheks jääda esimeste seas EMUsse jõudmiseks, vihjates, et EMUst välja jäävate riikide valuuta devalveerimine võib kahjustada EMU liikmesriikide majandust. «Ma ei usu, et Prantsusmaa sooviks konkurentriikide Hispaania ja Itaalia EMUst väljajäämist,» kommenteeris ta.

Bank of America peaökonomist Henrik Lumholdt usub, et Hispaania pääseb EMUsse alles teise lainega 2001. aastal.

Konservatiivide liider ja peaminister Jose Maria Aznar peab üheks oma peaeesmärgiks saavutada ametiühingutega kokkulepe tööturu reformimise alal ning taastada sotsialistlikus riigis ärikultuur. «Äri on majanduse mootor. Hispaanias tuleb luua ärikultuur,» väitis peaminister pühapäevases ajalehes El Mundo. REUTER-ÄP