13 mai 1996

Reformierakonna tulumaksueelnõu ei lähe

Reformierakonna eelnõu, mille idee on kaotada ettevõtte tulumaks, ei saa seaduseks -- muidugi kui valitsuskoalitsioonil jätkub riigimehelikkust mitte teha enam suuremaid karutegusid, kui juba tehti käesoleva aasta maksukorraldusega -- ühel väga lihtsal põhjusel: aeg ei ole selleks õige.

Maksusüsteemi niivõrd drastiline reform, nagu seda on ühe maksuliigi kaotamine ja sellest laekumata jääva raha asemel mingi teise maksu suurendamine, ei ole mitte intellektuaalne harjutus maksukorraldusalasel teoreetilisel seminaril.

Sellise suurusega muudatus puudutaks rohkem või vähem iga isikut Eestis ja lisaks tohutut hulka Eestis tegutsevaid välisfirmasid, ja seda küllalt pika aja vältel. Siia lisandub maksukorjamis- ja kontrolliametkondade töö ja maksukohuslaste raamatupidamise ja rahaülekannete ümberkorraldamine. Selliseid asju tehakse riigis vaid äärmise hädavajaduse korral. Praegune maksusüsteem, mis loodi samavõrd drastilise reformiga põhiliselt aastal 1993, hakkab alles oma sünnivaludest toibuma. Samas on tulumaksusüsteemi peenreguleerimine alles algamas ja praeguseks ei ole maksusüsteemi selles osas küll ilmnenud ühtki niisugust puudust, mis oleks nii põhimõtteline, et seda ei saaks peenreguleerimisega parandada.

Aeg ei ole õige ka sisuliselt. Nõukogude okupatsiooni lõppemisega kaasnenud majanduslik langemine on seiskunud ja küllaltki kiire kasv on alanud. Maksusüsteemi reforme ei tehta tõusu ajal. Sellisel ajal -- ja sellise usu jätkumise ühe eeltingimusena -- vajab iga inimene, iga ettevõtja, välispartner ja firma pikaajalist kindlustunnet, et maksusüsteem jääb stabiilseks.

Stabiilse arengu ajal maksusüsteemi ei reformita, makse reguleeritakse. Ja seda tehakse tihti isegi mitte 1--2% haaval, vaid protsentide kümnendikkohtade haaval. Sest iga maksu suuruse igasuguse tõstmise või langetamisega kaasnevad peale muutjate soovitud heade muudatuste (kui nad ei eksi oma prognoosis) ka soovimatud, halvad muutused ühiskonnaelu teistes valdkondades. Usaldusväärse poliitilise kliimaga riik on selline, mis austab teiste õigust teha pikaajalisi plaane ja koostada nende jaoks eelarveid; ja kui on sunnitud tõstma mõnda maksu, siis teatab sellest aegsasti ette ning püüab tõusu minimaalse hoida. (Ühesõnaga: risti vastupidi sellele, mida näiteks tegi meie «ülikompetentne» valitsuskoalitsioon, kui tõstis äkiliselt ja suurelt kütuseaktsiisi, lüües uppi kõigi tõsiselt majandamist kavandanute plaanid ja arvutused.)

Investeeringute soodustamine, millele reformierakonna eelnõu viitas, on lahendatav ka teisel moel, ja me oleme esitanud riigikogu menetlusse ka vastava seaduseelnõu.

Reformierakonna eelnõu autorite üks puudus on teatud primitiivne majanduskeskne maailmanägemine, mida mõned neist nimetavad eriti parempoolseks, aga mis tuleb pigem tuttav ette nõukogude ajast, kus ka ametlikult kogu muu elu oli taandatud majandusnäitajate ripatsiks.

Isamaaliidu jaoks on ettevõtte tulumaksu probleem alati olnud seotud kahe praeguse valukohaga: nimelt kohalike omavalitsuste sissetulekute probleem ja kultuuri (laiemalt: igasuguse mittetulundusliku tegevuse) finantseerimise/sponsoreerimise probleem. Meie meelisidee on olnud anda ettevõtetele võimalus tulumaksust kasvõi täielikult vabaneda juhul, kui nad mingi osa oma tulust annetavad mittetulunduslikule tegevusele. Vastasel juhul on hirm, et meie kultuurielu võib aastakümneteks jääda põhiliselt riikliku finantseerimise lõa otsa. Kahjuks ei ole selleks vajalik üldine seadusandlik baas veel valmis. Ka ei ole meil riigikogu praeguses koosseisus vajalikku häälte arvu nende ideede seadustamiseks, kui just mingi osa praegusest valitsuskoalitsioonist sellega kaasa ei tule.

Reformierakonna ettevõtte tulumaksu kaotamise idee ilmselt ei lähe seaduseks. Aga on veel üks koht, kuhu ta ei lähe. Nimelt ta ei lähe riigikogu menetlusest välja. Paistab, et sellesisulise kokkuleppe on sõlminud reformi- ja koonderakond. Sest kohalikud valimised on tulemas ja loodetavasti läheb selline idee peale nende erakondade potentsiaalsetele sponsoritele, kes, nagu enamus, ei ole eriti suurte kogemustega vaba majandusega Eesti ühiskonna kogu uues keerukuses.

Hetkel kuum