- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,24%6 385,95
- DOW 300,06%44 658
- Nasdaq 0,45%21 193,7
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,24
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,24%6 385,95
- DOW 300,06%44 658
- Nasdaq 0,45%21 193,7
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Heakorraraha enamiku koorib Tallinna kesklinn
Põhja-Tallinna linnaosa vanem Olev Kallas ütleb otse, et ega linnaosa heakorrale ei jää praegusel ajal palju raha. «Eks neid, keda linnaeelarvest finantseeritakse, on palju,» on ta arusaav.
Kallas möönab, et linnaeelarvest saadud 1,6 miljoni krooni eest saab tehtud kõige hädapärasemad asjad. Põhja-Tallinna linnaosas on kolm suuremat parki ning Kopli elanikkonna poolt soositud Stroomi rand, mille korrastamiseks on eraldatud kolm miljonit krooni, mis saadakse Tallinna võlakirjade emissioonist.
Pool miljonit ranna heakorrastamiseks saame putkamajandusest laekuvatest maksudest, näeb Kallas paljukirutud kaubandusliigist ka kasu. Eespool nimetatud 1,6 miljonit jaguneb aga tema sõnul ka lumekoristustööde ja väiksemate tänavate äärse haljastuse, näiteks muruniitmise jms peale.
Kesklinna vanema asetäitja Urmas Mikk on rahulolevam. Kesklinn on saanud linna eelarvest 13,5 miljonit krooni kapitaalremondiks. Mikk loetleb Toompea tugimüüride rekonstrueerimist, Vene kultuurikeskuse hoone kõrval oleva Kanuti pargi ja Kadrioru pargi korrastust ning linna purskkaevude remonti, mis kõik mahuvad kapitaalremondi rahast finantseeritavate objektide nimekirja.
8,8 miljonit kulub aga kesklinna parkides olevate pinkide, mänguväljakute remondiks ja linna lillepeenarde tegemiseks. Samuti linnas toimuvate suurürituste kujundamiseks. 2,9 miljonit krooni läheb igapäevasteks hooldustöödeks. «Meie finantseerida on ka Aegna sadama remont,» lisab Mikk.
Ka riigieelarvest eraldatav 2,5 miljonit krooni Estonial hukkunutele mälestusmärgi püstitamiseks käib läbi kesklinna valitsuse.
Mikk märgib, et kesklinnas, mis kannab põhilist pealinna funktsiooni, käib rohkem linnakülalisi ja kesklinna nägu annab suuresti ettekujutuse linnast. «Igapäevaseks suudluseks on meil vaja rohkem teha,» näitlikustab ta kelmikalt vajadust pargipinkidesse investeerida.
Mikk ei kurda selle üle, et kesklinnal on vähe raha heakorrastamiseks. «Kolm aastat tagasi olid rasked ajad, mil me ei suutnud kogu murugi ära niita,» ütleb ta.
Täpi Made Pirita linnaosa valitsusest räägib, et linnaeelarvest saavad nad haljasalade ja tegelikult kogu linnaosa korrashoiuks iga kuu umbes 60 000 krooni. Selle alla käib tänava äärsete korrashoid ja näiteks liiklusmärkide ümbert võsa koristamine. «Iseeneslikult valesse kohta tekkivad prügihunnikud tuleb ära koristada,» toob ta näite korrastustöödest.
Made teatab, et Pirita rannahoolduseks ja korrashoiuks on sõlmitud leping firmaga Jaakson & CO. «Selleks korraldasime konkursi ja Jaakson & CO on juba mitmendat aastat ranna hooldajaks saanud,» märgib Made.
Ranna korrashoiuks saab Jaakson & CO linnaosavalitsuselt 455 000 krooni.
Hetkel kuum
Made lisab, et rannahooldajal tuleb peale merest tulnud sodi ja muu prahi riisumisele tegeleda ka rannaäärse männituka korrashoiuga.
Nagu Stroomi, nii saab ka Pirita rand 4 miljonit krooni Tallinna võlakirjade emissioonist laekuvast rahast.
Samas räägib Made, et loomulikult ei jätku linnaosale eraldatud eelarverahast, et tegeleda põhjalikumalt kogu haljasalade korrashoiuga. «Kuivendussüsteemid on ei tea mis ajast korrastamata. Kõik ujub seal ümber,» räägib Made valukohast.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele