Ajal, mil Venemaa on rahvusvaheliste institutsioonide survel sunnitud oma maksuseadusandluse auke lappima, on naaberriigi Valgevene hillitsetud esilekerkimine Venemaa maksuvaba tagauksena näide varjatud majanduslikest motiividest, mis sageli endise NSV Liidu poliitikat suunavad.
Mõnede kohalike vaatlejate arvates on just kaubandussidemed üks põhjus, miks Venemaa Valgevenega liitu soovib, ja seda vaatamata suurtele poliitilistele ja majanduslikele kuludele, mida liit vaesunud naabriga kaasa toob.
NSV Liidu kokkuvarisemisele järgnenud kaoses said Vene importöörid tariifidest kõrvale hoida ka ilma Valgevene koridorita. Reale õilsa nimetusega organisatsioonidele -- alates kurtide ühingust ja Afganistani sõja veteranide ühingust kuni mõnevõrra hiljem asutatud riikliku sportlaste fondini välja -- anti õigus mõnede kaupade tollivabaks importimiseks.
Ametlik põhjendus valitsuse heldekäelisuse seletamiseks kõlas nii, et maksuvabastused aitavad finantseerida õilsaid eesmärke, mille jaoks riigil enesel enam vahendeid ei jätkuvat. Kuid nii kodu kui välismaised kritiseerijad, sealhulgas rahvusvaheline valuutafond, nägid sellises skeemis eelkõige vahendit «oma poiste» taskute täitmiseks.
Sisseveoprivileege kritiseeriti ka riigituludele tekitatud kahju tõttu. Hiljutiste hinnangute kohaselt jäi riigil saamata 10 000 miljardit rubla (2 miljardit dollarit).
Eelmisel aastal kaotas Moskva formaalselt «subsideeritud importööride» süsteemi, kuid mitte enne, kui oli kompensatsioonidena välja maksnud 3000 miljardit rubla.
Kaudselt kindlustas Kreml taolistele importijatele aga ka varuväljapääsu, kui sõlmis eelmisel aastal Valgevenega tolliliidu.
Valgevene isepäine president Aleksandr Luka?enko otsustas aga oma mõjusast naabrist eeskuju võtta ning lõi ka omaenda maksuvaba impordi süsteemi. Läinud aasta novembris kirjutas Luka?enko alla dekreedile, mis kandis templit «avalikustamisele mitte kuuluv», mis andis Valgevene ettevõttele Torgexpo õiguse mitmete kaupade importimiseks ilma kohustuseta tasuda regulaarseid makse ning imporditariife.
Tänaseks on Luka?enko sõnul Torgexpo kaudu kaupu imporditud 72 miljoni dollari eest, mis on spetsiaalsesse «presidendi fondi» toonud 16 miljonit dollarit. Välisvaatlejate, opositsioonipoliitikute ning skeemi haaratud ärimeeste sõnul on osa rahasid offshore-pangakontode kaudu aga ka Valgevene ametnike taskutesse juhitud.
Nüüdseks on süsteemis tekkinud tõrked, kuna nii üks kui teine leiab, et pole õigusega endale kuuluvat osa kätte saanud. Viimaste hulgas on nii Valgevene president kui Venemaa ametivõimud.
Valgevene kaebab, et mõjuvõimas naaber Minskit sugugi alati sisseveo privileegide osas ausalt ei kohtle. Luka?enko sõnul jagab Venemaa jätkuvalt mõningatele organisatsioonidele õigusi maksuvabaks impordiks. Moskva ajalehtede teateil on üks selline organisatsioon Vene ortodoksi kirik, mille kaudu üks Minski ärimees korraldas sigarettide maksuvaba importi. FT