16. mai 1996
Jaga lugu:

Riikliku koolitustellimuse arutelu pooleli

Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimehe Talvi Märja sõnul tähendab riiklik koolitustellimus, et riik sõlmib igal aastal lepingud kõrgkoolidega konkreetse arvu õppekohtade peale ja hiljem sõlmib ka lepingu üliõpilasega, kes asub sellele kohale õppima.

Tudengi koolituskulud kustutatakse juhul, kui ta asub pärast kõrgkooli lõpetamist tööle riigi määratud ametikohal või piirkonnas. Kui kõrgkooli lõpetanu otsustab leida tööd mujalt, tuleb koolituskulud tagasi maksta. Samas, kui riigil pole töökohta pakkuda, pole ka üliõpilastel kohustust õpinguraha tagasi maksta, selgitas Talvi Märja.

Ta märkis, et seaduseelnõus ei ole täpselt kirjas, mitu aastat peab üliõpilane riigi määratud ametikohal töötama. Märja sõnul kehtestab selle tähtaja ilmselt valitsus, kes peab välja töötama ka muud rakendusaktid.

Haridusminister Jaak Aaviksoo kinnitas, et üliõpilasi ei suunata tööle ainult riigiasutustesse. Tema sõnul arvestatakse kogu riigi vajadusi ega tehta riikliku tellimuse puhul vahet era- ja riigistruktuuridel.

Kolmapäeval arutas riikliku koolitustellimuse ettepanekut Eesti üliõpilaste liit (EÜL). «Riigi seisukoht, et ta ei pea kinni maksma kommertsstruktuuride kulusid, on üliõpilastele mõistetav,» rääkis Tartu ülikooli edustuse eesistuja Tarmo Sild.

«Teisest küljest jääb arusaamatuks, miks soovib riik end kommertsstruktuuridega samastada, nõudes üliõpilastelt õppemaksu või kaheksa-aastast kroonuteenistust, et riiklik kõrgharidussüsteem end igal juhul ära majandaks,» lisas Sild.

Sild ütles, et haridusministri väide, et riiklik koolitustellimus ei tähenda riigitööle asumist, ei kõrvalda probleemi olemust. Ta selgitas, et üliõpilased, kellel puudub võimalus omandada kõrgharidus oma rahastamisel, peavad võtma riigi ees kohustuse teha kokkulepitud ajaperioodi jooksul kindlat tööd.

EÜLi seisukoht on Silla sõnul, et riik võib sundsuunatud üliõpilastele kohustusi panna, kuid mitte täieliku isemajandamise põhimõttel. Tuleb leida mingi arvestatav kompromiss üliõpilaste ja riigi vahel, lausus ta. «EÜL ei soovi haridusministeeriumi pankrotti,» kinnitas Sild.

Jaga lugu:
Hetkel kuum