Kurbadest töösturitest

Veel lähiminevikus vitaalsete ja pisut ülbetena esinenud töösturite jutust kuuleb viimasel ajal melanhoolseid mõttekilde. Nüüd ja edaspidi tahaks kuulda ettepanekutest, ideedest, mõtetest, kuidas siis Eesti tööstust päästa prognoositavast pankrotilainest.

Muidu eduka mehe imagot väljendanud Baltika direktor Meelis Milder räägib motivatsioonipuudusest ja arutleb valitsusepoolsest majanduse juhtimisest. Aseri Tellise juht Lars-Erik Nyström räägib, et Eestis tootmist arendada on keerukam, kui ta kunagi arvas. Oodatavast ehitusbuumist rääkides ei kõla Ny-ström optimistlikult.

Volta maja seisab pikemat aega suures osas tühjana, peale mõnede üksikute Venemaa isandate ei osta tehase elektrimootoreid mitte keegi. Dvigateli tootmismahud on naeruväärsed. Flora juhid räägivad dumpinghinnaga müüdavast Lääne pesupulbrist. Nii Moe kui Rakvere piiritusetehased töötavad ja seisavad vaheldumisi. Eesti viinatootjad ei osta piiritust, vaid räägivad lõua värisedes salaviinast. Eesti Tubakas lõpetas Eestis sigarettide tootmise. Eesti Kaabli õigusjärgne firma Eksi räägib teist aastat järjest kohesest tootmise alustamisest. Sama teeb Ceosil Maardus. Kiviõli keemiatehas on pankroti äärel. Järvakandis lehtklaasi tootnud GGI Eesti omanikud ei tea, mis tehasega edasi saab. Õlletootjad ootavad õudusega 1. juulist kehtima hakkavat võrdset aktsiisi importõllega.

Ehkki sellega pole loetelu lõplik, ei ole seda ka mõtet jätkata. Ettevõtete erastamisel viljakat lobby teinud kohalikud tööstusjuhid on äkki hambutud. Ettevõtte edasine majandamine ei lähegi nii, nagu loodeti. Muidugi võib ka lihtsalt käega lüüa. «Oleme sellised viletsad,» oleks vähemalt aus ülestunnistus enne areenilt lahkumist.