Läti sulatab kulda

Tegemist on kuld- ja hõbeesemetega, millest osa kuulus Läti riigile juba enne 1940. a. Seal hulgas on elanikelt ostetud esemeid ning tollis konfiskeeritud ehteid ja münte. 1994.a läksid need väärisesemed värskelt loodud riigivarafondi käsutusse. Fondi juhatus mõtles tükk aega, mida ligi tonni hõbeesemete ning 18 kg kuldesemete ja 118 kg kullakangidega peale hakata.

Nüüd on otsustatud suur osa sellest üles sulatada. Seni veel mitteametlikel andmetel saadetakse need sulatamiseks Saksa firmasse Hemius, kellega konkureerivad Union Bank of Switzerland ja Consum, kuid Läti rahandusministeerium ei usalda eriti neid vahendavat Läti firmat.

Sulatamisele ei saadeta Läti vabariigi aegseid kuld- ja hõbemünte, mis antakse kas Läti keskpanga või hoiupanga deposiiti. Kuid kaalutakse ka nende loovutamist muuseumile, mis nõuab eelarvest lisaraha muuseumivalve tõhustamiseks.

Numismaatilise väärtusega mündid lähevad müüki antikvariaadi Volmar kaudu. See firma oli ainus, kes rahandusministeeriumile niisuguse taotluse tegi.

Lätis läheb müüki umbes 100 kg hõbeesemeid. Seni on juveliirid pakkunud nende eest kolm korda suuremat hinda, kui nende eest on võimalik saada pärast ülessulatamist. Ka on juveliirid taotlenud õigust osa väärisesemete restaureerimiseks. 10 kg kulda soovib osta riigikantselei, et teha sellest ordeneid. BB