22. mai 1996
Jaga lugu:

Rebasefarm tekitab isu

OÜ Oskar ostis rebasefarmi, nahastuskompleksi, külmhoone, 350 loomaga sinirebasefarmi Soomes Oravisalos ja tehnikat. See vara oli parim osa 8. mail pankrotistunud karusloomakasvandusest. Praegu on Salutaguse kasvandusel võlgu 26 miljoni krooni eest ja vara vaid kolm miljonit krooni.

Farmikompleks arestiti Ühispanga 5,7 miljoni kroonise nõude katteks ja ostu-müügitehing toimus vahetult enne karusloomakasvanduse pankrotimenetluse algust.

Pankrotihalduri Ivo Nurga sõnul on rebasefarmi müük ebaseaduslik, kuna seda ei vormistatud kohtu kaudu, nagu näeb ette asjaõigusseaduse rakendusseadus. Nurga kavatseb tehingu kohtus vaidlustada, sest sellega on kahjustatud teiste võlausaldajate huve.

Pärast farmikompleksi müüki toimunud Salutaguse karusloomakasvanduse aktsionäride üldkoosolekul ei öelnud majandi tegevdirektor Jüri Pant 173 aktsionärile, kes enamikus on majandi endised töötajad, Oskari taga olevate isikute ja firma kohta midagi lähemalt.

«Tuleb aeg ja Oskari juhid ise räägivad endast,» seisavad koosoleku protokollis tema sõnad.

Pant, kes on saanud Oskarilt volitused uute töölepingute sõlmimiseks, vastab igale Oskarit puudutavale küsimusele: «Ma ei kommenteeri, ma ei tea.»

Teadmatuses aktsionärid kogunevad päeviti majandi kontorihoone ette ja vahetavad kuulujutte.

«Küllap on Pant ise selle Oskari taga,» rapsab farmis 40 aastat töötanud pensionär Valentina Kuki?kina. «Aga minul on 13 000 krooni eest osakute raha saamata,» lisab ta.

Ühispanga Rapla harukontori juhataja asetäitja Liivi Väärsi sõnul käis farmikompleksi müük läbi täitevbüroo ja neil selle kohta pretensioone pole. Kolm ja pool miljonit krooni laekus ostu-müügilepingu sõlmimise päeval, 25. märtsil täitevbüroosse ja samal päeval panka, näitab Rapla täitevbüroo direktor Arvo Argel tema käsutuses olevaid maksekorralduste koopiaid.

Rapla maakohtu esimehe Indrek Saare sõnutsi tulnuks pandipidajal, Ühispangal esitada enne vara enampakkumisele panekut maakohtule avaldus ja saada kohtu luba. «Vaevalt me loast keeldunud oleksime,» märgib Saar.

Arvo Argel leiab, et täitevbüroo pole seadusi rikkunud. «Müüsime vastavalt täitevmenetluse seadustikule,» õigustab Argel.

Tema sõnul oli ka Ühispanga ja Salutaguse karusloomakasvanduse vahelises vara pantimise lepingus kirjas, et vara müük toimub ilma kohtuta.

Ettevõtteregistri andmetel jaguneb OÜ Oskar osakapital võrdselt Rapla kinnistusameti kinnistussekretäri Mai Klemmeri ja Tallinnas elava, Klemmeri sõnul töötu Toivo Lepiku vahel.

Põhikohaga riigitööl olev Klemmer on ka Rapla õigusbüroo AS Gaius juhatuse esimees ja nõustab Salutaguse karusloomakasvandust juriidilistes küsimustes.

Klemmer kinnitab, et farmikompleksi eest makstud 3,5 miljonit krooni polnud pangalaen. Täpsemalt ta raha päritolu ei valgusta.

Klemmeri erafirma käive oli 1994. aastal 66 000 krooni ja kasum 27 000 krooni. OÜ Oskar enne miljonitehingut mingit majandustegevust ei arendanud.

Osaühing osteti Klemmeri sõnutsi 1995. aasta sügisel riiulilt, plaaniga hakata tegelema karusloomakasvatusega. Paar kuud hiljem tehti põhikirja vastav parandus.

19. märtsil 1996, samal päeval, kui Valga lihakombinaat esitas Rapla maakohtusse pankrotihagi Salutaguse karusloomakasvanduse kohta, vahetus Oskari osanik August Enop (endine Salutaguse kasvanduse peainsener) Toivo Lepikuga.

Riigipalgalise ja töötu käes pöörlevad miljonid annavad alust mitmeks oletuseks. Tehing oli ettekavatsetud ja mitte selline, nagu seda kirjeldab Mai Klemmer.

«Rebasefarmi ostsime lehes ilmunud täitevbüroo enampakkumise kuulutuse peale,» väidab Klemmer.

Miljonite päritolu selgub Rapla hooneregistris asuva pandilepingu koopiast. Kolm päeva pärast farmikompleksi ostmist pantis Oskar ostetud vara ASile SMS, et tagada nelja miljoni kroonist laenu. Laen võeti üheks aastaks.

1991. aastal Tallinnas ühte Paasiku tänava korterisse registreeritud hulgifirma SMS aktsiakapital jaguneb Vene ja Eesti eraisikute vahel. Firma tegevjuht on Kohilas elav Igor Gnatõ?in, kes enda sõnul on Salutaguse karusloomakasvanduse olukorraga hästi kursis.

Viis aastat tagasi asutatud SMS tegeleb paberi ja mustmetallide vahendamisega. Gnatõ?in ei soostunud firma eelmise aasta käivet nimetama, öeldes, et see ulatub miljonitesse kroonidesse ja on piisavalt soliidne.

Küsimusele, miks SMS otsustas Oskarile laenata neli miljonit krooni, vastas Gnatõ?in, et ehkki tegu on riskantse projektiga, usub ta selle edusse.

Käibevahendite nappusest sai omal ajal alguse ka Salutaguse karusloomakasvanduse võlgade ahel. 1993. aasta lõpus laenas kasvandus maaelu krediteerimise fondist 3,5 miljonit krooni. Ühispanga kaudu üheks aastaks antud laenust suutis majand tagasi maksta umbes kaks miljonit krooni.

1994. aasta lõpus sai majand Ühispangast veel 3,5 miljonit krooni ja tagasi maksta seda ei suutnud. Võlg Ühispangale oli 1995. aasta lõpus seitse miljonit krooni. Varade pantimise hetkeks selle aasta jaanuaris oli võlasumma 5,7 miljonit krooni.

Jüri Pant leiab kabinetilaua taga suitsu kiskudes, et oleks laenud õnnestunud vormistada pikaajalisena, oleks pankrotti ja võlgujäämist saanud ennetada.

Praegu tasub taas karusloomi kasvatada. Leedu vahendajad teevad naaritsanahkade peale juba kevadel eellepingud ja müüvad need sügisel Venemaale. Karusnahaoksjonitel Soomes pakuvad Kaug-Ida ja Venemaa vahendajad sinirebase naha eest üle 80 USA dollari.

Ühispangal on vaatamata panditud vara müügist saadud rahale Salutaguselt võtta veel vähemalt 1,2 miljonit krooni, arvestab Jüri Pant.

Liivi Väärsi sõnul on võlanõue veelgi suurem, aga ta ei avalikusta seda.

Pankrotihaldur Ivo Nurga sõnutsi on Salutagusel pooleli kohtuprotsess kolm aastat tagasi pankrotistunud Raku karusloomakasvandusega, kellega koos hakati omal ajal Karjakülla ehitama 35 miljoni kroonist söödakööki--külmhoonet. Salutaguse panus oli 20 miljonit krooni.

Mai Klemmeri sõnutsi on see vaid paberil eksisteeriv nõue.

«Meile on jäänud mõni tuhat rebasenahka,» loetleb pankrotihaldur Ivo Nurga majandi allesjäänud vara. On veel 60ndatel aastatel ehitatud lagunev kahekorruseline kontorihoone, laohoone, 90ndatel ehitatud tühi ja lagunema kippuv söökla-kauplusehoone, kus on elekter välja lülitatud.

Kuni 1. aprillini majandas karusloomafarmis Salutaguse kasvandus, töötajad palka ei saanud. Märtsi palgast on Jüri Pandi sõnul makstud veidi vähem kui kolmandik.

Jaga lugu:
Hetkel kuum