Maksuseadus läheb rangeks

Maksuameti peadirektori Kalev Järvelille sõnul on komisjonil kujunenud üsna selge pilt, millised on põhilised käibemaksupettuste mehhanismid ning muudatustega seaduses tahetakse vähendada nende kasutamise võimalusi.

Järvelill rääkis, et näiteks on käibemaksu seaduse rakendamise juhendis säte, mille alusel peab olema kauba väljavedu tõestatud ka teise riigi tollipunktis. «Selle nõude tahaks kirjutada seadusse, et meie tööd lihtsamaks teha,» rääkis Järvelill.

Teise käibemaksuseaduse muudatusega tahab maksuamet kehtestada kaupade mahakandmise korra. «Et firma ei saaks näiteks 5 mln krooni eest kaupa maha kanda,» lausus Järvelill. «Sellised jamad tuleb lihtsalt lõpetada, kus firma väidab, et tal sadas katus läbi. Ta vastutab selle eest ja maksab käibemaksu selle pealt kinni,» kinnitas ta.

Tüüpilised käibemaksupettuste skeemid on seotud tolliga, kus võltsitud dokumentide põhjal näidatakse, et kaup läheb Eestist välja, aga tegelikult müüakse see kohapeal maha.

Maksuametil on probleeme Eesti põllumajandussaadusi töötlevate tootjatega, kes müüvad toodangut turgudel käibemaksuvabalt, aga küsivad maksuameti kaudu käibemaksu riigilt tagasi.

Järvelille sõnul on levinud nähtuseks tehingud maakondade vahel. Maksuameti inspektorid on avastanud, et ettevõtted saadavad kaupa fiktiivselt ühest maakonnast teise, küsides sellelt käibemaksu tagasi. Seda on Järvelille teatel täheldatud toidukaupade, aktsiisi alla käivate ja metallikaupade puhul.

Aprilli lõpus moodustatud ametkondadevahelises komisjonis on rahandusministeeriumi kantsler Enn Pant, majandusministeeriumi kantsler Margus Leivo, piiri-, maksu- ja tolliameti, majandus- ja kaitsepolitsei peadirektor. Komisjoni juhib rahandusminister Mart Opmann.

Maksupetturite väljaselgitamiseks on korraldatud reide Tallinna, Jõgeva ja Rakvere baarides, kauplustes ja müügiputkades.