See on kauaoodatud vastupakkumine OeTV varasemale 4,5% palgatõusunõudele. Ja ehkki ametiühinguliidrid lükkasid pakkumise tagasi, oli esimene samm maratonkõnelustel astutud.
Tööandjate ja töövõtjate kolmapäeval Stuttgardis alanud kõnelused vältasid 15 tundi ning jätkusid neljapäeval. Tööandjad taotlesid läbirääkimiste algul palkade külmutamist kaheks aastaks, et saada Saksamaa eelarvedefitsiit kontrolli alla. Ühekordse palgalisa eeliseks peavad tööandjad seda, et siis ei tõuse töötaja baaspalk. 1% palgatõus järgmisel aastal lisanduks seega praegusele baaspalgale.
Tööstustöötajad on varem saavutanud selle aasta palgatõusuks 1,5--2% ning ökonomistide arvates ei ole avaliku sektori töötajatel loota üle 1% palgatõusu.
Praegu peetavas neljandas läbirääkimisvoorus ei ole osapoolte sõnavõtud enam nii teravad kui varasemates voorudes, mistõttu on tekkinud lootus, et pooled jõuavad kokkuleppele. See aitaks ühtlasi vältida ohtu, et streik paisub nii suureks nagu 1992, mil see kestis 11 päeva.
Samaaegselt läbirääkimistega toimusid surveavaldusstreigid. Berliinis peatas 20 000 inimese viietunnine streik ühistranspordi, Hamburgis halvas 1200 töötaja tööseisak põhjasadama tegevuse. Hamburgis oli umbes 20 000 inimesega meeleavaldus, kus toetati ametiühingu nõudmisi ja tauniti Kohli säästuprogrammi.
Neljapäeval Saksa liidupäevas alanud kantsler Helmut Kohli valitsuse 50 miljardi marga suurune säästuprogramm, mille eesmärk on elavdada majandust ja vähendada töötust ning ühtlasi täita Maastrichti kriteeriumid, on äratanud teravaid vaidlusi.
Opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid väidavad, et säästuprogramm on esimene samm heaoluriigi lammutamisel, ning kinnitavad, et haigusraha vähendamine ja pensioniea alampiiri tõstmine ei aita kuidagi uusi töökohti luua.
SDP sotsiaalküsimuste ekspert Rudolf Dressler ütles, et tema partei ei saa seda programmi toetada, kuna see on majanduslikult väheefektiivne ja sotsiaalselt hukatuslik.
Valitsuskoalitsiooni erakondade parlamendigrupi aseesimees Michael Glos aga kinnitas parlamendis, et Saksamaa ei saa endale enam lubada kõrgeimaid palku, lühimat töönädalat ja pikimaid pühasid. «Meie sotsiaalse heaolu süsteem käib üle meie majanduslike võimaluste,» sõnas ta.
Kohli valitsus loodab sotsiaal- ja tööseaduste muudatused läbi suruda juuliks.
Parlamendi alamkojas ei ole muudatuste läbiminekul kahtlusi, kuid sotsiaaldemokraatide kontrolli all olevas ülemkojas ei pruugi need läbi minna. REUTER-BNS-WB