Aruandeperiood ja majandusaasta

Ajakirjanduses on lugeda, et 1995. a aru-andeperioodile olevat eelnev majandusaasta 1995.a.

Äriseadustiku § 523 1. lõikes kehtestatud audiitorkontrolli nõue laieneb aktsiaseltsidele, kes on kantud äriregistrisse.

Raamatupidamise seaduse § 2 4. lõige laieneb teistele äriühingutele.

«Osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu, kelle eelneva majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületanud käibemaksuseaduses maksukohuslasele maksuametis kohustuslikuks registreerimiseks kehtestatud kahekordset määra, ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse § 22 2. lõike punktis 3 sätestatud nõuet.» (Raamatupidamise seaduse § 2 4. lõige).

Kuigi 1995. aasta aruande audit sooritatakse alles 1996. aastal, ei tähenda see, et eelnevaks majandusaastaks saaks lugeda 1995. aastat. Aruandeperioodiks on 1995. a, seega on aruandeperioodile eelnev majandusaasta 1994. a.

Majandusaasta realiseerimise netokäive fikseeritakse kinnitatud majandusaasta aruandes. Raamatupidamise aastaaruande koostamiseks inventeeritakse majandusüksuse varad ja arvelduste saldod, hinnatakse varad ja kohustused, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded lähtudes bilansipäeval teadaolevatest andmetest, arvutatakse bilansikontode lõppsaldod, tuukase välja puhaskasum (-kahjum) ja vormistatakse aruandelisad.

Audiitori ülesanne on anda hinnang raamatupidamise aastaaruande kohta. Selleks, et audit korrektselt sooritada, peab audiitor reeglina ettevõtet külastama juba auditeeritava aasta kestel.

Teatud kontrollprotseduure tuleb aga tingimata sooritada enne majandusaasta lõppu, sest nende hilisem sooritamine pole lihtsalt võimalik.

Näiteks selleks, et avaldada arvamust varude väärtuse kohta, osaleb audiitor inventuuris, mis ei või üldreeglina toimuda varem kui kaks kuud enne bilansipäeva.

Kui audiitor võetakse alles pärast majandusaasta lõppu, on väga suur tõenäosus, et nõuetekohane audit jääb n-ö tehnilistel põhjustel pearaamatult läbi viimata.