Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tamm ajendab riigikogu seadust muutma
«Tamme ja Lindpere tehingu seaduslikkuse tõestamiseks väidetakse, et 1992. a on Tallinna linnavolikogu võtnud vastu määruse, mille alusel võib neid eluruume erastada,» põhjendas riigikogu majanduskomisjoni liige Mihkel Pärnoja vajadust muuta eluruumide erastamise seadust.
Eluruumide erastamise seaduse järgi on vabanenud eluruumile eelisõigus vaid neil, kes elavad tagastatavates korterites. Teistele isikutele võib kohalik omavalitsus anda erastamisõiguse volikogu otsuse alusel. «Mõeldud oli, et iga eluruumi kohta peab volikogu võtma vastu eraldi otsuse,» selgitas Pärnoja. «Nüüd tõlgendatakse, et võib vastu võtta ka üldise otsuse ja edasi lahendatakse küsimused kas linnavalitsuse või Tallinnas ka linnaosade valitsuste tasandil.» Mõõdukad peavad vajalikuks eluruumide erastamise seadust muuta, rõhutades, et iga vabanenud eluruumi erastamise kohta peab volikogu vastu võtma eraldi otsuse.
Valitsus ja majandusministeerium eelnõu ei toetanud, kuna see suurendaks volikogu töömahtu ega tagaks vabade korterite üürile andmist seadusjärgseid eesõigusi omavatele isikutele. «Kujutage ette, kui Tartu linna volikogu peaks otsusi vastu võtma 5000 korteri kohta,» kritiseeris ka koonderakondlane Olev Raju, «volikogu siis muud teha ei saakski.»
Pärnoja sõnul on sellised kartused alusetud, kuna vabanevad vaid üksikud eluruumid.
Väitest, et muudatus teeks volikogudele palju tööd, võiks Pärnoja sõnul järeldada, nagu oleks volikogudes väga palju neid, kes tahaksid endale vabu eluruume erastada.
Reformierakonna fraktsiooni esimehe Valve Kirsipuu sõnul leidis fraktsioon, et eelnõu esimese lugemise peaks laskma lõpetada.
«Ma kardan, et seda eelnõu ei oota eriti helge tulevik,» avaldas arvamust ka majanduskomisjoni esimees Tiit Made.