Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vabakaubanduse virvatuli

    Lätlased ja leedulased ilm-selt ei aimagi, millise katsumuse ees nad seisavad. Eesti vägivõimas rahvustoit kama hakkab nüüd tollivabalt lõunanaabrite taldrikutele voolama. Mulgikapsad ja seakamar ootavad oma järjekorda.
    Võimaluse selliseks invasiooniks annab 27. mail Vilniuses parafeeritud Eesti, Läti ja Leedu vaheline põllumajandustoodete vabakaubandusleping. 14. juunil peaksid sellele lepingule andma oma allkirjad Baltimaade peaministrid ja siis läheb leping ratifitseerimiskarussellile kolme parlamenti.
    Ideaalvariandis avaneb juba sel aastal Eesti toiduainetootjatele Läti ja Leedu turg rohkem kui viie miljoni tarbijaga. See peaks siinsele põllumehele olema kindlasti rõõmus uudis. Iseasi, kui efektiivselt Vilniuses sõlmitud lepingut suudetakse ja ka tahetakse ära kasutada. Eestlasi peaks siiski tegudele julgustama teadmine, et seni pole lõunanaabrid suutnud meie toiduturul eriti märkimisväärset kohta hõivata. Seda hoolimata asjaolust, et Eesti pole nende kaupadelt sentigi tolli võtnud.
    Läti ja Leedu on Eesti ettevõtjatele heaks katsepolügooniks. Kui seal õnnestub turgu võita, siis võib julgelt üritada ka teistes Ida-Euroopa maades. Samas näib, et aasta alguses kõlanud hõisked Eesti firmade tungimise üle Läti turule on olnud enneaegsed. Eestlaste edu pole olnud peadpööritav. Meie toidutootjad peavad arvestama tiheda hinnavõistlusega, sest midagi seninägemata uut ja paremat neil Leedusse ja Lätisse pakkuda pole. Igal juhul ei tohi nad loota, et lõunasse saab saata sama halva kvaliteediga kaupa nagu idaturule.
    Samas tõstatab vabakaubandusleping mitu küsimust. Läbirääkimised lepingu sõlmimise üle kestsid aastaid, kusjuures põhikonflikt keerles Eesti liberaalse majanduspoliitika ümber. Lätlased ja leedulased olid nõus ülebaltilise põllumajandustoodete vabakaubanduse kehtestamisega ainult sellisel juhul, kui eestlased olnuks nõus oma läänepiiril kaitsetollid kehtestama.
    Eesti oli seni läänesuuna-lisele protektsionismile kindlalt vastu. Viimasel ajal on aga siinsed maaparteid väga jõuliselt suurendanud kaitsetollidealast survet valitsusele ja nõudnud tollide kehtestamise nõude sisseviimist koalitsioonilepingusse. Liberaalsus on hakanud Eestis järk-järgult andma maad protektsionistliku poputamise ideoloogiale. Nii nagu see juba aastaid on olnud Lätis ja Leedus. Jääb mulje, et Vilniuses lepiti kaitsetollide osas salaja kokku. Et Eesti taolisteks kompromissideks valmis on, seda näitab ka Lätit soosinud merepiirikokkulepe.
    Vilniuse kohtumise taga oli vähe majandust ja palju poliitikat. Võidutses soov jätta lääneriikidele positiivne mulje kiiresti arenevast Balti regionaalsusest. Lääneriigid ei pea Balti riike üksikult võttes suurt millekski ning eelistavad neid käsitleda ühes grupis.
    Läti ja Leedu on tõtanud seda soovi omakorda ära kasutama, mõjutamaks eestlasi, kelle propaganda endast kui Baltimaade kõige edukamast ja targemast majandusrahvast on ajanud lätlased ja leedulased närvi. Eesti näib olevat naabrite survele järele andnud ja jutud sellest, et Eesti pääseb Balti riikidest esimesena Euroopa Liitu, on nüüdseks juba ajalugu.
    Kui vaadata Läti ja Leedu parlamendi koosseisu, siis siin on näha vabakaubanduslepingule lisatakistusi. Mõlemal maal on protektsionismi ihkavate maaparteide mõjuvõim suur, mistõttu leping võib jääda Läti või Leedu poolt ratifitseerimata. Eesti tootjaile soovitab Äripäev suhtuda tulevasse vabakaubanduslepingusse ettevaatliku optimismiga ning mitte teha ennatlikke plaane.
  • Hetkel kuum
Disainerite liidu juht: meil on konkurentsivõime ja Eesti majanduskasvu võti
Meie disainerite võidetud auhinnad ning rahvusvahelised üritused ‒ nagu lõppev Eesti disaini nädal New Yorgis ‒ kinnitavad, et valdkond võiks anda panuse majanduskasvu saavutamiseks, kirjutab Eesti Disainerite Liidu president Ilona Gurjanova.
Meie disainerite võidetud auhinnad ning rahvusvahelised üritused ‒ nagu lõppev Eesti disaini nädal New Yorgis ‒ kinnitavad, et valdkond võiks anda panuse majanduskasvu saavutamiseks, kirjutab Eesti Disainerite Liidu president Ilona Gurjanova.
Ebakindlus intressimäärade osas langetas USA aktsiaid
Kolmapäeval USA aktsiad langesid ning sulgusid madalamal, sest investorid ootasid Nvidia tulemusi ning analüüsisid Föderaalreservi viimase koosoleku seisukohti, vahendas Yahoo Finance.
Kolmapäeval USA aktsiad langesid ning sulgusid madalamal, sest investorid ootasid Nvidia tulemusi ning analüüsisid Föderaalreservi viimase koosoleku seisukohti, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Euroopa riigid saavad võimaluse Vene maagaasi import keelata
Alates eilsest saavad Euroopa riigid kehtestada Vene maagaasile embargo, lisaks peaks värske energiaturureformide pakett parandama vesiniku ja metaani turuletoomist.
Alates eilsest saavad Euroopa riigid kehtestada Vene maagaasile embargo, lisaks peaks värske energiaturureformide pakett parandama vesiniku ja metaani turuletoomist.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Venemaa tahab Läänemerel merepiiri muuta Tsahkna: tegemist on absurdiga
Venemaa kaitseministeerium tahab ühepoolselt muuta Soome ja Leedu lähedast merepiiri, kuna nende arvates ei vasta piirid praegustele geograafilistele oludele, Soome ekspert nimetab seda hübriidsõja vormiks.
Venemaa kaitseministeerium tahab ühepoolselt muuta Soome ja Leedu lähedast merepiiri, kuna nende arvates ei vasta piirid praegustele geograafilistele oludele, Soome ekspert nimetab seda hübriidsõja vormiks.
Raadiohommikus: Infortar ja tööstuse käekäik
Teisipäevases raadiohommikus võtame vaatluse alla esmaspäeval esimese aktsionäride üldkoosoleku avaliku ettevõttena pidanud Infortari käekäigu. Ka vaatame sisse Eesti logistikasektorisse ja mööblitootjate ning -müüjate ellu ega unusta ka puidutööstust ning katuse- ja fassaaditööde sektorit.
Teisipäevases raadiohommikus võtame vaatluse alla esmaspäeval esimese aktsionäride üldkoosoleku avaliku ettevõttena pidanud Infortari käekäigu. Ka vaatame sisse Eesti logistikasektorisse ja mööblitootjate ning -müüjate ellu ega unusta ka puidutööstust ning katuse- ja fassaaditööde sektorit.