Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seltside vastutus 37,7 mld krooni
Kindlustusvastutus näitab, millise summa peaks kindlustusselts välja maksma, kui kõigi kindlustusseltsi riskidega juhtuks total loss. Teiste sõnadega, kui palju on kindlustusseltsil kõigi lepingute hüvitamiseks vaja raha.
Kindlustusvastutuse suurus on kindlustusseltside lõikes erinev ja sõltub kindlustusseltsi sõlmitavate lepingute liigist.
Autode kindlustamisel maksab kindlustusvõtja kindlustusseltsile potentsiaalsest kahjust (kindlustusvastutusest) mõne protsendi suuruse kindlustuspreemia, tehase kindlustamisel on preemia suurus mõni promill potentsiaalsest kahjust. Kindlustuspreemia suurus sõltub omakorda kahju tekkimise tõenäosusest.
Seega on ettevõtete vara kindlustamisega tegelevate kindlustusseltside kindlustusvastutus tunduvalt suurem, kui näiteks liikluskindlustusega tegelevatel kindlustusseltsidel, sest liiklusavariisid juhtub tunduvalt enam, kui põleb maha tehaseid.
Hansa Kindlustusele järgnesid kindlustusvastutuse suuruse poolest kindlustusseltsid Seesam 6,2 miljardi, Polaris-Vara 5,1 miljardi, Eesti Varakindlustus 4,3 miljardi, Leks Kindlustus 3,3 miljardi ja Balti Kindlustusselts (Bico) 3,2 miljardi krooniga. Üle miljardi krooni suurune vastutus oli veel ASA Kindlustusel -- 1,7 miljardit krooni.
Kõigi kindlustusseltside riskid on suures osas, vahel isegi üle 90 protsendi, edasi kindlustatud, mistõttu ei ole kindlustusseltsi kindlustusvastutus võrdne omavastutusega. Kindlustusseltsi omavastutuse piir on kümme protsenti omakapitalist.
Aastavahetuse seisuga oli Eestis jõus 692,4 miljoni väärtuses kindlustuslepinguid, neist 508,7 miljonit kahjukindlustuse ja 183,6 miljonit elukindlustuse alal.