• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seltside vastutus 37,7 mld krooni

    Kindlustusvastutus näitab, millise summa peaks kindlustusselts välja maksma, kui kõigi kindlustusseltsi riskidega juhtuks total loss. Teiste sõnadega, kui palju on kindlustusseltsil kõigi lepingute hüvitamiseks vaja raha.
    Kindlustusvastutuse suurus on kindlustusseltside lõikes erinev ja sõltub kindlustusseltsi sõlmitavate lepingute liigist.
    Autode kindlustamisel maksab kindlustusvõtja kindlustusseltsile potentsiaalsest kahjust (kindlustusvastutusest) mõne protsendi suuruse kindlustuspreemia, tehase kindlustamisel on preemia suurus mõni promill potentsiaalsest kahjust. Kindlustuspreemia suurus sõltub omakorda kahju tekkimise tõenäosusest.
    Seega on ettevõtete vara kindlustamisega tegelevate kindlustusseltside kindlustusvastutus tunduvalt suurem, kui näiteks liikluskindlustusega tegelevatel kindlustusseltsidel, sest liiklusavariisid juhtub tunduvalt enam, kui põleb maha tehaseid.
    Hansa Kindlustusele järgnesid kindlustusvastutuse suuruse poolest kindlustusseltsid Seesam 6,2 miljardi, Polaris-Vara 5,1 miljardi, Eesti Varakindlustus 4,3 miljardi, Leks Kindlustus 3,3 miljardi ja Balti Kindlustusselts (Bico) 3,2 miljardi krooniga. Üle miljardi krooni suurune vastutus oli veel ASA Kindlustusel -- 1,7 miljardit krooni.
    Kõigi kindlustusseltside riskid on suures osas, vahel isegi üle 90 protsendi, edasi kindlustatud, mistõttu ei ole kindlustusseltsi kindlustusvastutus võrdne omavastutusega. Kindlustusseltsi omavastutuse piir on kümme protsenti omakapitalist.
    Aastavahetuse seisuga oli Eestis jõus 692,4 miljoni väärtuses kindlustuslepinguid, neist 508,7 miljonit kahjukindlustuse ja 183,6 miljonit elukindlustuse alal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.