• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsussidest

    Eesti telekommunikatsioonimaastiku tegijad on jutukad mehed ning võivad rääkida oma erialast pikalt. Kahjuks muutuvad nad väga napisõnalisteks ja kinnisteks, kuuldes ühte sõna -- valitsusside. Selle riigikantselei hõlma all tegutseva asutuse, mida juhib euroministri Endel Lippmaa poeg Jaak Lippmaa, nimi mõjub kõnevõimele paralüseerivalt.
    Eesti valitsusside positsioon tundub olema erandlik ja puutumatu. Eesti Telecomi peadirektori Toomas Sõmera ütluse kohaselt ei tea tema mitte ühtegi riiki maailmas, kus valitsusside sildi all tegutseva organisatsiooni käsutuses oleks terve telefonivõrk. Tema sõnul on mujal riikides vastavad organisatsioonid mõeldud selle jaoks, et ainult erandkorras kindlustada näiteks riigi presidendile side.
    Kusagil mujal riigis ei osuta valitsussideasutused ka kommertsteenuseid eraklientidele, vaid on kinnised asutused. Eesti Telefoni pressiesindaja Kaja Tampere ütluse kohaselt osutab Eesti valitsusside teenuseid ka kommertsklientidele. Raha teenuste eest ei laeku aga valitsussidele, vaid arveldusfirmade kontodele. Valitsussidele tasuvad tema teenuste eest teiste seas Tallinna Pank, uudisteagentuur Baltic News Service ja Eesti suurim arvutitootja Microlink. Kõiki nimesid ei saa välja tuua, valitsusside direktor Jaak Lippmaa ei pea võimalikuks ütelda, palju neil kliente on.
    Küsimusele ei oska vastata ka teede- ja sideministeeriumi asekantsler Tõnu Naestemaa, sest valitsusside on riigikantselei alluvuses.
    Selle, et Lippmaa kindlal käel juhitud organisatsiooni tegevuse kohta ei soovi keegi midagi rääkida, teeb arusaadavaks ka seik, et alles mõni aeg tagasi, kui eskaleerusid Eesti Telefoni ja valitsusside vahelised vastuolud telefoniside kvaliteedi pärast nende võrkude vahel, hakkasid Eesti Telefoni töötajate vastu huvi tundma kaitsepolitsei ametnikud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Balti börsid taastuvad täna eilsest langusest
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.