2. juuni 1996
Jaga lugu:

Valitsussidest

Eesti telekommunikatsioonimaastiku tegijad on jutukad mehed ning võivad rääkida oma erialast pikalt. Kahjuks muutuvad nad väga napisõnalisteks ja kinnisteks, kuuldes ühte sõna -- valitsusside. Selle riigikantselei hõlma all tegutseva asutuse, mida juhib euroministri Endel Lippmaa poeg Jaak Lippmaa, nimi mõjub kõnevõimele paralüseerivalt.

Eesti valitsusside positsioon tundub olema erandlik ja puutumatu. Eesti Telecomi peadirektori Toomas Sõmera ütluse kohaselt ei tea tema mitte ühtegi riiki maailmas, kus valitsusside sildi all tegutseva organisatsiooni käsutuses oleks terve telefonivõrk. Tema sõnul on mujal riikides vastavad organisatsioonid mõeldud selle jaoks, et ainult erandkorras kindlustada näiteks riigi presidendile side.

Kusagil mujal riigis ei osuta valitsussideasutused ka kommertsteenuseid eraklientidele, vaid on kinnised asutused. Eesti Telefoni pressiesindaja Kaja Tampere ütluse kohaselt osutab Eesti valitsusside teenuseid ka kommertsklientidele. Raha teenuste eest ei laeku aga valitsussidele, vaid arveldusfirmade kontodele. Valitsussidele tasuvad tema teenuste eest teiste seas Tallinna Pank, uudisteagentuur Baltic News Service ja Eesti suurim arvutitootja Microlink. Kõiki nimesid ei saa välja tuua, valitsusside direktor Jaak Lippmaa ei pea võimalikuks ütelda, palju neil kliente on.

Küsimusele ei oska vastata ka teede- ja sideministeeriumi asekantsler Tõnu Naestemaa, sest valitsusside on riigikantselei alluvuses.

Selle, et Lippmaa kindlal käel juhitud organisatsiooni tegevuse kohta ei soovi keegi midagi rääkida, teeb arusaadavaks ka seik, et alles mõni aeg tagasi, kui eskaleerusid Eesti Telefoni ja valitsusside vahelised vastuolud telefoniside kvaliteedi pärast nende võrkude vahel, hakkasid Eesti Telefoni töötajate vastu huvi tundma kaitsepolitsei ametnikud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum