• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tunnistajad kohtusse ei ilmunud

    Riigiprokuratuuri prokurör Urmas Tammiksaar luges ette süüdistuskokkuvõtte, mille kohaselt toimetati detsembris 1992 ja märtsis 1993 Tallinna lennujaamast 1460 miljonit rubla kolmes jaos diplomaatilise postina T?et?eenia pealinna Groznõisse. Kogu tehingu tulemusena teenis Eesti riik pisut üle 24 miljoni krooni.
    Korralduse rahareformi ajal kogutud rublad realiseerida sai Pruuli toonaselt peaministrilt Mart Laarilt.
    Eesti Panga juhtidest suhtles Tiit Pruuli sel teemal panga asepresidendi Enn Teimanni ja turvaülema Marko Tibariga. Maag OY omanikud Marek Strandbergi ja Agu Kivimägi valis vahendajateks samuti Pruuli.
    Enne lennujaama toimetamist pakiti ligi 100 tonni kupüüre ümber pappkastidesse, kusjuures eemaldati kõik tunnusmärgid, mis lubaksid rublasid Eesti Pangaga seostada.
    Lennumeeskonna liikmete tunnistuste järgi tegi lennuk vahemaandumise Riias, kus võeti peale kolm isikut. Mõnede tunnistuste kohaselt olevat Groznõis vastas olnud T?et?eenia tollane president Dudajev isiklikult. Ei Pruuli, Strandberg ega Kivimägi osanud öelda, mis rubladest edasi sai. Lennutransporti kasutati põhjusel, et sel viisil sai vältida Vene tolli ja piirivalvet.
    Dollarid rublade müügi eest laekusid Maag OY arvele Soomes. Osa tasust tuli ettemaksuna sularahas, kusjuures toojaks oli Pruuli sõnul tundmatu isik. Pruuli ei osanud ettemaksu summat eile nimetada, öeldes, et «100dollarilisi kupüüre oli kohvritäis». Kivimägi sõnul oli ettemaksuks pool miljonit dollarit, mis toimetati pärast ehtsuse kontrolli Soome.
    Ainsa vahendajana nimetati eilsel kohtuistungil Kivimägi ja Strandbergi kõrval veel Aleksandr Rubist, kes oli tihedalt seotud tänaseks tegevuse lõpetanud Nowe panga ja Sotsiaalpangaga.
    Ülejäänud vahendajate kohta mainiti eile lakooniliselt «Vene äripartner». Kogu tehing põhines suulistel kokkulepetel. Osa allikate väitel oli rublatehingu vahendajaks Rootsis registreeritud Tess AB, keda on süüdistatud nafta salakaubaveos Lätis ja Leedus.
    Nii Pruuli kui ka Strandberg ja Kivimägi väitsid eile, et keegi neist mingit vahendustasu ei saanud. Kivimägi põhjendas oma tegutsemismotiivi järgmiselt: «Nägin, kuidas rublad oma väärtust kaotavad. Mul oli seda lihtsalt kahju pealt vaadata.»
    Prokurör Urmas Tammiksaar kinnitas eravestluses, et süüdistusmaterjali koostamisel ei kontrollitud, millised laekumised Maag OY arvele olid seotud rublamüügiga ja millised mitte. Tugineti üksnes Kivimägi ja Strandbergi kinnitustele. «See, kas üldse ja kui palju nad vahelt teenisid, on juba teise kriminaalasja teema,« sõnas Tammiksaar.
    Kivimäe kaitsja vandeadvokaat Kalev Bachmann, Strandbergi kaitsja vandeadvokaat Aare Raig ja Pruuli kaitsja vandeadvokaat Üllar Talviste palusid kohtul rakendada meetmeid selleks, et tunnistajad kohtusse tuleksid.
    Tunnistajatena on üles antud Mart Laar, Siim Kallas, Enn Teimann, Rudolf Jalakas, Raimond Hagelberg, Marko Tibar, Aleksandr Iljin, Sergei Tkat?ov, Ivars Tudelis ja Patricia Korotajeva, kellest ükski eile kohtusse ei ilmunud.
    Prokurör Urmas Tammiksaar ütles eile kohtus, et kõnealusest kriminaalasjast on eraldatud 793 miljoni rubla müük Siivo Silvese firma Gorefield Enterprise Ltd kaudu.
    Tiiu Silvese tunnistuste kohaselt aitas seda tehingut 1993. aasta augustis vahendada keegi Karapahtjan, kes praegu viibib USAs. Nimetatud tehinguga teenis Eesti riik 24 000 dollarit.
    Prokurör Urmas Tammiksaare sõnul jäi kriminaalasi ekspeaminister Mart Laari suhtes algatamata põhjusel, et puudub selge seisukoht Aleksandr Rubise osa kohta kogu rublatehingus.
    Rublaprotsess jätkub täna.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreserv plaanib "peagi" rahatrükki vähendama hakata
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.