4. juuni 1996
Jaga lugu:

Lühiuudised

Majandusklubi Tartu valis järgmiseks kaheks aastaks uue juhatuse. Sinna kuuluvad Toomas Noorem (RAS Tarkon), Matti Holter (AS Salvest) ja Aleksander Tabo (AS Tartu Gaas).

«Majandusklubi loodi 1992. aastal ja ta ühendab Tartu suuremate ettevõtete juhte,» ütles Toomas Noorem. Koos käiakse kaks korda kuus. Klubisse on esinema kutsutud tuntud majandus- ja riigitegelasi. Sisse on seatud sõprussidemed Eesti teiste linnade äriklubidega. ÄP

Eile kirjutati alla leping, millega autoklaase tootev firma Elvex ostis erastamisagentuuri kaudu riigilt ligi 15 000 m² maad. Et tegemist on väliskapitalile kuuluva ettevõttega, tuli Elvexil kohe tasuda kogu ostusumma -- 237 000 krooni.

«Oleme esimene ettevõte Elvas, kes on nüüd ka maa riigilt välja ostnud,» ütles Elvexi peadirektor Andi Kasak.

Ühisfirma Elvex omanik on Securit Saint-Gobain Scandinavia AB, mis omakorda kuulub Euroopa suurimasse autoklaasikontserni Saint-Gobain. ÄP

Eesti kirjutab rahvusvahelise valuutafondi (IMF) majanduspoliitika referendumile alla eeldatavasti järgmise nädala lõpus.

Esialgsete plaanide järgi pidi alla kirjutatama sel nädalal.

Eesti Panga rahvusvahelise büroo osakonna juhataja Katrin Kask ütle, et allakirjutamine venib, kuna memorandum on endiselt IMFi siseses ringluses.

Kase sõnul teeb IMF veel väikesi parandusi, mis tuleb omakorda kooskõlastada Eesti Panga, rahandusministeeriumi ja peaministri kantseleiga.

Majanduspoliitika memorandum keskendub Eesti avaliku sektori defitsiidile, mis ähvardab tänavu kasvada IMFi hinnangul mulluselt 1% 4 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. BNS

Rahandusministeeriumis töötav rakendusüksus kirjutas reedel alla maailmapanga ja Ühispanga laenulepingule finantsasutuste arenduslaenu projekti raames, ütles ministeeriumi välislaenude ja välisabi osakonna juhataja Agate Dalton.

Daltoni sõnul hõlmab Ühispangaga sõlmitud laenuleping märkimisväärset osa maailmapanga eraldatavast laenu kogumahust. Ta lisas, et laenuleping näeb ette Ühispanga poolt raha eraldamist erasektorile edasilaenamiseks. BNS

Maanteeamet kavatseb tänavu teha asfalteerimistöid 105 km, teatas ameti korrashoiu direktor Koit Tsefels.

Maanteeameti teatel on pikemad asfalteerimislõigud Ääsmäe--Haapsalu maantee 0,3--40 kilomeetrini, Tallinna--Tartu mnt 115--139 kilomeetrini, Tallinna--Paldiski mnt 25--40 kilomeetrini ja Jõhvi--Tartu--Valga mnt 3--13 ja 44--50 kilomeetrini.

Tsefelsi sõnul on tee pindamistöid kavas suvel teha 1000 km ulatuses.

Maanteeamet hoiatab, et teede pindamise ajal ja viis päeva pärast tööde lõppu kehtib killustikukihi säilimiseks nendel lõikudel kiirusepiirang 30 km tunnis. BNS

Eile avatud uus 3360m² põrandapinnaga D-terminaal, mille läbilaskevõime on 1000 inimest tunnis, lihtsustab oluliselt reisisadama tööd ning hajutab senini A-ja B-terminaale ummistanud reisijatevoolu.

Tallinna kesklinna sadama D-terminaal läks maksma 61 mln krooni. Terminaali avamine on järjekordne samm kesklinna sadama kujundamisel kaubasadamast reisisadamaks, ütles RE Tallinna Sadam peadirektor Enn Sarap. ETA

Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet tõi Tallinnas peetaval erastamis- ja investeerimisvõimaluste konverentsil ühe erastamist takistava asjaoluna esile Eesti seaduste puudulikkuse.

Seaduste puudulikkus on infrastruktuuriettevõtete erastamisel Sarneti sõnul suurim takistus. Sarnet märkis oma ettekandes, et Eestis pole seni energiamajandust, telekommunikatsioone, raudteed, sadamaid ja monopole reguleerivaid seadusi.

Samas on infrastruktuuri erastamine tähtsaim eeldus majanduse edasiseks arenguks, märkis Sarnet. Ta rõhutas, et need seadused peab välja töötama niipea kui võimalik. BNS

Eesti ei kavatse sel aastal riiklikke võlakirju välja lasta, ütles Eesti Panga asepresident Enn Teimann.

Teimann ei välistanud, et tulevikus võib Eesti valitsus teha sihtotstarbelisi siselaene ja müüa valitsuse võlakirju välismaal.

Samas kinnitas ta, et valitsus võib selle otsuse teha vahendite kaasamiseks konkreetseile tööstuse investeerimisprojektidele. INTERFAX- BNS

Hansapanga hinnangul lõpetab tema omandatav Deutsch-Lettische Bank (DLB) seoses eesseisva restruktureerimisega tänavuse majandusaasta nullkasumiga.

Hansapanga juhatuse aseesimees Rain Lõhmus ütles teisipäeval briifingul, et võimalik on ka mõningane kasum, kuid eesmärk on kasumile mitte tähelepanu pöörata, vaid ette valmistada panga potentsiaali.

Lõhmuse sõnul on DLB sihtturg ettevõtlus, offshore-ettevõtlus ning jõukad eraisikud. Hansapank kavatseb peaasjalikult jätkata ettevõtluse vallas ning vähem rõhku panna Lätit läbiva rahaliikumise teenindamisele, märkis ta.

DLB laenuportfelli moodustavad suures osas riigiasutustele antud ja omanikega seotud laenud, ütles Lõhmus. Kui esimeste risk on madal, siis omanikega seotud laenud on Lõhmuse sõnul müügilepingu kohaselt garanteeritud Hansapanga aktsiatega. Seega Hansapanga jaoks seal riski pole, lisas ta.

Laenud ettevõtetele moodustavad suhteliselt väikese osa võrreldes ligi 800 miljoni kroonise bilansimahuga, ütles Lõhmus. Tagasimakstavate laenude hulk on tema sõnul umbes 100. Hansapanga hinnangul on riskid pangale arusaadavad, lisas ta.

DLB esimese kvartali kasum oli 37 000 latti (ligi 820 000 krooni). 31. märtsi seisuga moodustasid aktivad 36,6 miljonit, 31. detsembri seisuga aga 40,2 miljonit latti. BNS

Eesti Pank on andnud neljal korral Eesti Panga nõukogu liikmetele laenu, ütles nõukogu esimees Uno Mereste esmaspäeval riigikogu infotunnis.

Mereste sõnul on Eesti Panga tegevuse ajal antud keskpanga nõukogu liikmetele laenu ainult neli korda, millest üks on juba täies ulatuses tagasi makstud.

Mereste märkis, et kolmel korral on Eesti Pangast antud eluasemelaenu ja ühel korral tarbimislaenu.

Mereste sõnul on õige, kui Eesti Panga nõukogu liikmed saavad võtta Eesti Pangast laenu. Kommertspankadest ei tohigi nad Mereste sõnul seaduse järgi laenu võtta, et neile ei saaks otsuste langetamisel survet avaldada.

Kellele panganõukogu liikmetest nimeliselt on Eesti Pangast laenu antud, keeldus Mereste avalikustamast, sest seda keelab avaldamast seadus. BNS

Enamik infrastruktuuriettevõtteid läheb erakätesse uue kapitali kaasamise teel, ütles erastamisagentuuri (EEA) peadirektor Väino Sarnet Tallinnas erastamis- ja investeerimiskonverentsil.

Eri riigiettevõtete puhul näeb EEA ette teatava riigiosaluse säilimist või ühisettevõtete moodustamist, märkis Sarnet.

Erastamisel peab EEA Sarneti sõnul võimalikuks ka kodumaist ja rahvusvahelist avalikku aktsiaemissiooni.

Sarnet tutvustas ka infrastruktuuriettevõtete erastamise strateegiat ja erastatavate ettevõtete tulevast struktuuri.

Eraldi on EEA kehtestanud tingimused, mida peavad sisaldama ja millega tegelema energiaettevõtte erastamisel loodud väiksemad operaatorfirmad.

Rangelt on erastamisagentuur Väino Sarneti sõnul keelanud elektrienergia impordi. BNS

Jaga lugu:
Hetkel kuum