Eesti Telekomi peadirektor Toomas Sõmera ütles, et ringhäälingu saatekeskuse muutmisega iseseisvaks aktsiaseltsiks saab hakata firmale otsima partnereid. Sõmera ütluse kohaselt peakski saatekeskuse tulevane aktsionär olema sama tüüpi operaator nagu ringhäälingu saatekeskus. «Mitte aga mingi investeerimisfirma või fond,» lisas Sõmera.

Seni on saatekeskuse aktsiate omandamise vastu kõige tõsisemat huvi Sõmera sõnul tundnud Rootsi riigi omanduses olev Terracom. Viimasel ajal on Sõmera jutu järgi teise tõsisema huvilisena kerkinud esile ka France Telecomi TeleDiffusion de France (TDF), kelle kaudu lähevad eetrisse kõik Prantsusmaa televisioonisaated ja 80 protsenti raadiosaadetest.

Eestit külastanud TDFi rahvusvahelise arendusosakonna juhi Alexandra Ghesquier rääkis, et TDF on praegu veel saatekeskuse aktsiate ostmise suhtes äraootaval seisukohal.

Ta lisas samas, et TDFi huvi saatekeskuse vastu tuleneb ettevõtte otsusest arendada oma tegevust Ida- ja Põhja-Euroopas. «Oleme arendanud oma tegevust juba Poolas ja Ungaris,» lausus Ghesquier.

Saatekeskuse aktsiate müügiga hakkab tegelema teede- ja sideministeerium. Ministeeriumi halduses oleva telekommunikatsioonifirmasid haldava Eesti Telekomi arusaama järgi peaks saatekeskuse aktsiate müügi korral riigi omandusse jääma 51 protsenti firma aktsiatest.

Välisinvesteerija poolt sissetoodava rahaga kavatsetakse uuendada saatekeskuse seadmed, millest vanemad pärinevad 1949. aastast.

Praegu tegutseb firma alla kümneprotsendilise aastarentaablusega, mille tõttu ei saa saatekeskuse direktori Rein Ruudi sõnul kuidagi raha täiendavateks investeeringuteks. «Firma rentaablust tuleks tõsta vähemalt 25--30 protsendi piirimaile, nagu see on ka mujal maades,» märkis Ruudi.

Saatekeskuse käive oli eelmisel aastal 30 miljonit krooni. Samas aga oleks vaja ja ilmselt ka võimalik saatekeskuse aktsiate müügiga sisse tuua 100--200 miljonit krooni, mida siis hiljem saaks investeerida, märkis Sõmera. Saatekeskuse aastaseks investeeringumahuks loodetakse 30--40 miljonit krooni.

Juhul kui saatekeskuse aktsiad müüakse välisinvestorile, oleks oodata ka saatekeskuse tariifide tõusu tele- ja raadiojaamadele. Aastaseks hinnatõusuks on asjaosalised ise pakkunud välja kuni kolmkümmend protsenti.

Hind peaks Toomas Sõmera jutu kohaselt tõusma kahe kuni nelja aasta jooksul ning lõplikult võivad praegused tariifid kahekordistuda.

Kuid kuna 60 protsenti rahast tuleb riigi raadiolt ja televisioonilt, on kõik võimalikud hinnatõusud Sõmera jutu kohaselt ikkagi poliitiline küsimus.

Praegu on saatekeskuse tariifid 5--6 korda madalamad Euroopa saatekeskuste omadest.

Kanal 2 üks omanikke Ilmar Taska on varem Äripäevale öelnud, et juba praegu moodustavad saatekuludele tehtavad kulutused 35--50 protsenti Kanal 2 ärikuludest.

TV3 tegevdirektori kohusetäitja Andres Jõesaare varasemate prognooside kohaselt tooks saatekeskuse teenuste tariifide tõus endaga automaatselt kaasa telesaadete mahu vähenemise.

Küsimusele, kas mitte ei peaks reklaami hinda tõstma, ütles Jõesaar, et ta kahtleb sügavalt, kas turg selleks valmis on.

Saatekeskuse käes on kasutada 2,67 ruutkilomeetrit maad. Firma eelmise aasta bilansis seisab arvel 70 hoonet kogupindalaga 18 507 ruutmeetrit ja üheksa elamut 47 korteriga. Töötajate arv ulatub praegu veidi üle 200 inimese.