• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Van den Broek arvustas Slovakkiat

    Kõneldes Euroopa Liidu ja Slovakkia parlamendi ühiskomitee istungil, sõnas van den Broek, et Slovakkia kui üks üheksast ekskommunistlikust riigist, kes on ELiga alla kirjutanud assotsiatsioonileppele, on ühinemisgraafikust maha jäänud. «Slovakkial tuleb reforme kiirendada, kui ta soovib saada ELi täisliikmeks,» rõhutas ta. «Mulle teevad muret Slovakkia rahvusvähemuste õiguste kaitse, samuti peaksid erastamine ja majandusreformid toimuma märksa avatumalt ja ausamalt.»
    Van den Broek arvustas eriti Slovakkias hiljuti tehtud seaduseparandusi, mille peaminister Vladimir Meciari kolmeparteiline koalitsioonivalitsus surus 26. märtsil parlamendis ilma pikemate aruteludeta läbi ning mis ahistavad kodanike poliitilisi vabadusi. Need lubavad nt inimesi vahistada valitsusvastaste meeleavalduste pärast.
    «Tehtud seaduseparandused ei sobi kokku ELi ja Slovakkia vahel sõlmitud assotsiatsioonileppega ning loodetavasti neid ei rakendata. Ühtlasi rikuvad need Slovakkia noore demokraatia hapraid juuri,» tõdes volinik.
    Vaatamata kõigile pessimistlikele ennustustele saab Slovakkia neli aastat pärast T?ehhist eraldumist hästi hakkama ning poliitilistele erimeelsustele vaatamata areneb kahe riigi vahel edukas majanduskoostöö. Negatiivsed ennustused lähtusid eeldusest, et Slovakkia tööstus ei ole rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeline.
    «Kuid Slovakkia on suutnud oluliselt suurendada eksporti ELi, ehkki T?ehhi on jäänud tema suurimaks kaubanduspartneriks,» ütles Slovakkia majandusministeeriumi tippametnik Pavol Seko. Ja erinevalt T?ehhist on Slovakkia kaubandusbilanss suhteliselt tasakaalus.
    Rasketööstuse ümberstruktureerimine ja erastamine edenevad vaevaliselt ning töötus on tunduvalt suurem kui T?ehhis: protsent vastavalt 13,5 ja 2,8. Välisinvesteeringud ulatuvad Slovakkias miljardi dollarini, mis on ainult seitsmendik naabrite omast.
    Kuid ikkagi on riigi makromajandusnäitajad õige head. Eelmise aasta majanduskasv ületas T?ehhi oma ning 10,6protsendine inflatsioon oli ainult veidi kõrgem.
    Üks asi, mis välismaal kindlasti Slovakkia mainet rikub, on üliterav võimuvõitlus president Michal Kovaci ja peaminister Vladimir Meciari vahel. REUTER-DN-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Eesti Energia viib Enefit Greeni börsile Lisatud intervjuu Aavo Kärmasega!
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirmast Enefit Green kuni 49 protsenti Tallinna börsil saab lõpuks teoks.
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirmast Enefit Green kuni 49 protsenti Tallinna börsil saab lõpuks teoks.