Börs jätab maakleri tühja ekraani jõllitama

Riski hindaval ärimehel tasub vaheldust ja üllatusi otsima minna vastavatud Tallinna väärtpaberibörsile, kus näiteks Hoiupanga aktsiat ostes võite ennast leida hoopis Forekspanga aktsionäride nimekirjast. Laskumata vaidlusesse väärtehingu kasulikkuse üle, ehk siis kumb aktsia on perspektiivikam, võib sellise tehingu sooritamine ja tulemus pakkuda naudingut ka kõige kirglikumale ruletisõbrale.

Eelmisel reedel sooritas president Lennart Meri probleemideta esimese tehingu Tallinna väärtpaberibörsil. Kahjuks pole börsi edasine käekäik nii libedalt läinud. Tallinna väärtpaberibörs ei olnud avamiseks valmis, tema käivitamistempo raputas kannult börsi tehnilise ja organisatsioonilise ettevalmistuse. Hetkel puudub väärtpaberindust ja ka börsi tegevust käsitlevat ülevaadet haldav süsteem, segadused börsi ümber aga võivad peletada väärtpaberiturust eemale nii ostjad kui müüjad.

Kiirustamise mekk on man eelkõige börsi organisatoorsel korraldamisel. Pärast börsi avamist on muutunud üsna segaseks, kuidas peab investor nüüd väärtpaberiturul käituma. Esiteks kimbutab infopuudus. Näiteks üleeile õhtul polnud usaldusväärne info eelmisel päeval börsil toimunu kohta kättesaadav, samuti oleks huvitav teada, milline on hetkel börsiindeks jne. Börsi äkiliste ootamatuste, mis annavad tunnistust ettevalmistamatusest, näide on ka üleeilne teade, et börs on lahti esialgsetest andmetest kaks tundi vähem.

Teise probleemideringi hõl-mab küsimus, kuidas peab käsitlema tehingustatistikat? Börsil noteeritud aktsiatega tehtud tehingute kohta saabuvad andmed nii börsilt kui ka keskdepositooriumilt. Pärast mõningast nuputamist võib jõuda järeldusele, et saamaks aktsia tehingute kogukäivet tuleb börsi ja depositooriumi käibed (börsivälised tehingud) liita. Ent miks peab investor tegelema sellise informatsiooni mosaiigi kokkupanemisega, kas poleks mõistlik olnud need süsteemid juba enne börsi avamist siduda?

Börsi niigi auklikku teed aitavad süvendada veel lisaks ka tehnilised apsakad. Börsi serveriprogramm genereerib ise tehinguid, vahetab tehingu käigus aktsiaid, lühendab suva järgi tehingu kontrollaega ning aeg-ajalt lihtsalt tööd katkestades jätab maakleri jõllitama tühja arvutiscreen'i.

Ka mitme eksperdi hinnan-gul ei olnud börs veel avamiseks valmis. Avamiskuupäeva kohta märkis näiteks Auli Kumpulainen ASist Aktoris vahetult enne börsi avamist antud intervjuus Central Europeanile: «Arvan, et ametlik avamise kuupäev on liiga optimistlik. August või september oleks realistlikum.»

Äripäev ei kahtle börsi vajalikkuses, ent praegune börsi tõmblemine ei ärata usaldust. Hetkel pisut liiga õhku täis puhutud börs oleks võinud käivituda korrektselt, seda kasvõi avamise edasilükkamise hinnaga. Või äkki tasub ettevõtetel, eriti tööstus- ja põllumajanduslikel ettevõtetel, praegusele üle kivide-kändude tegutsevale börsile minemise asemel asutada oma, ka toodangu futuurtehinguid käsitlev börs.