Kui kõik aktsiaseltsid peavad esitama üksnes auditeeritud bilansi, siis osaühistute puhul kehtib ses suhtes erand neile, mille kapital on alla ühe miljoni krooni ja juhatus väiksem kui kolmeliikmeline.
Kui seni kulus äriregistri tööajast peaaegu kolmandik konsultatsioonide andmisele registreerimisküsimustes, siis nüüd langeb see kohustus ära.
Vajalikud dokumendid võetakse vastu ning kui menetluse käigus ilmneb, et osa vajaminevaist dokumentidest on puudulikult vormistatud, teeb kohtunik määruse, millega kehtestatakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, rääkis Peep. Seejuures ei tule määrust Peebu sõnul käsitada mitte karistusena, vaid kui eksperthinnangut.
Kui notar kinnitab vigased dokumendid, siis peab ta lähtuvalt notari tasu seadusest uue kinnituse tegema tasuta.
Kõige olulisemad muudatused käivad äriühingute nimede kohta. Kui seni võis Eestis olla mitu ühe ja sama nimega ettevõtet, mis olid registreeritud erinevas maakonnas, siis nüüd on register üks ja ühine.
Nime kontrollimisel esitab äriregister järelepärimise ettevõtteregistrile. Kui selgub, et sama nime all on registreeritud mitu ettevõtet, eelistatakse seda, kelle registrikandel on varasem daatum.
Viljar Peebu väitel seisavad nimeprobleemid alles ees, sest 63 000 ettevõtteregistris olevast firmast on end tänaseks jõudnud äriregistrisse kanda vaid 3200 äriühingut.
Kaubamärgi õigused laienevad firmanimele üksnes patendiametis kaitstud kauba- ja teenuseklassides, lausus Peep.