Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Muutub äriühingute registreerimise kord
Justiitsministeeriumi äriregistri talituse juhataja Viljar Peep sõnas, et reaalsemaks muutub registreerimiseks vajalike dokumentide menetlemise aeg. Kui uute ettevõtete puhul jäi seni kehtinud menetlemisaeg kuni 15 päeva samaks, siis ümberregistreeritavatel ettevõtetel pikendati seda 60 päevani.
Kui varasem registriosakonna reglement lubas kohtunikul rakendada eelregistreerimist, siis nüüd kaob see võimalus ära ning äriregister peab oma toimingud tegema ülalmainitud tähtaja kestel. Eriti oluline on see neile, kes soovivad oma ettevõtte ümber registreerida enne 1. detsembrit, mil lõpeb riigilõivust vabastamise tähtaeg.
Kindla tähtaja kehtestamine teeb lihtsamaks ka registreerimiseks vajaliku bilansi esitamise, mis kehtib kuus kuud.
Kui kõik aktsiaseltsid peavad esitama üksnes auditeeritud bilansi, siis osaühistute puhul kehtib ses suhtes erand neile, mille kapital on alla ühe miljoni krooni ja juhatus väiksem kui kolmeliikmeline.
Kui seni kulus äriregistri tööajast peaaegu kolmandik konsultatsioonide andmisele registreerimisküsimustes, siis nüüd langeb see kohustus ära.
Vajalikud dokumendid võetakse vastu ning kui menetluse käigus ilmneb, et osa vajaminevaist dokumentidest on puudulikult vormistatud, teeb kohtunik määruse, millega kehtestatakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, rääkis Peep. Seejuures ei tule määrust Peebu sõnul käsitada mitte karistusena, vaid kui eksperthinnangut.
Kui notar kinnitab vigased dokumendid, siis peab ta lähtuvalt notari tasu seadusest uue kinnituse tegema tasuta.
Kõige olulisemad muudatused käivad äriühingute nimede kohta. Kui seni võis Eestis olla mitu ühe ja sama nimega ettevõtet, mis olid registreeritud erinevas maakonnas, siis nüüd on register üks ja ühine.
Nime kontrollimisel esitab äriregister järelepärimise ettevõtteregistrile. Kui selgub, et sama nime all on registreeritud mitu ettevõtet, eelistatakse seda, kelle registrikandel on varasem daatum.
Viljar Peebu väitel seisavad nimeprobleemid alles ees, sest 63 000 ettevõtteregistris olevast firmast on end tänaseks jõudnud äriregistrisse kanda vaid 3200 äriühingut.
Kaubamärgi õigused laienevad firmanimele üksnes patendiametis kaitstud kauba- ja teenuseklassides, lausus Peep.